Lumes liikumisest – räätsad ja suusad

Talvematk, eriti praeguse ilmaga on suvisest väljasõidust hoopis tõsisem ettevõtmine. Liikuda on raskem – lund jätkub igale poole ja üsna palju, ilmad on külmad ning päevad lühikesed – see seab kõrgemad nõudmised varustusele ja ettevalmistusele.

Lumes liikumisest

Esimene probleem on ringi liikumine – lumi raskendab jalgsi liikumist oluliselt ning juba põlvekõrgune lumi muudab seljakotiga liikumise väga vaevaliseks, rääkimata sellest et jalad hakkavad üsna tõenäoliselt külmetama. Metsa all võib leiduda lausa rinnuni hangesid või üle pea auke – mõni metsaalune auk on pehmet lund täis tuisanud ja oh seda üllatust, kui sinna jalgsi sisse koperdad – sel viisil võib matkaline ühe hetkega teiste silmist lume alla kaduda.

Variandid on liikuda räätsade või suuskadega. Suusad võivad põhimõtteliselt olla igasugused, tavalised klassikasuusad on üsna kindel valik, vabatehnika (uisusuusad) võivad natuke väikseks jääda – need on lühemad, kitsamad ja neil on madal nina, seetõttu võivad need sügava lumega lume sisse lihtsalt kinni jääda. Aga mööda lumist autoteed on nendega väga hea sõita.

Spetsiaalsed matkasuusad erinevad sportlikest klassikasuuskadest tihti vaid klambri poolest – neid on võimalik kinnitada pea igasuguse saapa külge, sportlik suusk nõuab aga suusasaabast. Kui suusasaapad on olemas, siis saab ilusti ka tavalise suusaga sõita. (Siin tekib muidugi väike nõudmine suusasaapale – matkaks hea suusasaabas on kõrge säärega ning agressiivse tallamustriga, nii saab nendega käia ka siis kui suuski all pole). Ühesõnaga – head matkasuusad on rohmakad, määrimist mitte vajavad (mehaanilise pidamisega) ning kõrge ninaga klassikasuusad (backcountry murdmaasuusad tegelikult). Eesti kaitseväe suusad sobivad matkamiseks ka hästi (lihtsalt nad tahavad sõjaväesaabast, need on aga talvel veidi külmad, kinnitust saab aga vajadusel ju vahetada) ehkki need on väga lihtsad ja robustsed. Laiad ja lühikesed jahimehesuusad on juba teine asi – nendega aga pole kuigi mugav edasi liikuda (on laiad nagu kelgud, ei libise väga hästi), küll on nendega hea aga sügavas lumes paigal passida.

Muide, Eestis on talvehooajal enamus metsaaluseid suusajälgi täis, jalgsiradu on hoopis raskem leida :)

Väga sügava ning pehme lume puhul, samuti ka metsas puurontide/juurikate vahel on aga parimaks variandiks räätsad. Räätsadega liikumine pole küll nii kiire ja kerge kui suuskadega, aga need takistavad väga hästi lume alla vajumast ning neid on ka lihtsam transportida kui suuski. Lisaks sellele ei nõua need mingit erivarustust (nt. suusasaapaid ja suusakeppe, ehkki käimis-/suusakepid on kindlasti hea mõte talvel kaasa võtta – tasakaalu on kergem hoida). Räätsad võib vajadusel ka kergesti seljakoti külge kinnitada, suuskade selga panemine ja niiviisi ringiliikumine on tüki maad keerulisem :)

Räätsadega kandmiseks sobivad põhimõtteliselt igasugused jalanõud, enamik räätsasid ongi mõeldud kandmiseks matkasaapaga.

Räätsadega liikumises pole ka midagi keerukat, ehkki see võib algul harjumatu tunduda – astuda tuleb rahulikult ning suunaga ülevalt alla, jooksma hakates võib rääts mingi veidra nurga alla lumme kinni jääda – nii võib ninali kukkuda.

Räätsadest võib pikemalt lugeda siit

Lumes liikudes (ükskõik kas jalgsi, räätsade või suuskadega) on soovitatav kanda ka säärekaitseid ehk bahille – need ei lase lund püksisäärde ning hoiavad püksisääred kuivad.

Categories: Matkanipid, Varustus | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.