Author Archives: Andre

Hundikuulamismatk Põhja-Kõrvemaal 18.-20.05.

Howling wolves

Hundid. Pildi autor Tim Davis/CORBIS

Kevadeti on see aeg kui hundivanemad koos pisiperega koonud kuu poole tõstavad ja lasevad ulu valla. Väikesed proovivad ka olla karmid võsavillemid, aga nende ulg on veel selline… kiunumine.

Üks tore koht kus ma huntide ulguimist just nimetatud viisil korduvalt kuulnud olen, on Põhja-Kõrvemaal asuv Venemäe telkimisala. Asub see künka otsas ja kõik Jussi nõmmel ning Võhma ja Püüsaare rabades öösiti toimuv kostab sinna kätte ära. Lähme proovime, ehk kuuleb metsasusisid ka sel korral.

Alustame reedel, 18.05 õhtupoolikul Aegviidust – sinna saab mugavalt rongiga kohale. Kuna Põhja-Kõrvemaal asuvad RMK peatuskohad on Aegviidust kõik üsna arvestataval kaugusel, tuleb meilgi esimesel õhtul tõsisem käimine ette võtta – teekond Aegviidust Venemäele mööda matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla haru on üsna täpselt 12 km.
Sinna jääme ka ööbima ning hea õnne ja enam-vähem siivsa käitumise korral võib seal ka kõiksuguseid loomi häälitsemas kuulda.

Järgneval päeval, 19.05 on mõistlik edasi minna, ning et sündmusel oleks ka matka ilmet, võiks lausa Järvi järvedeni välja kõndida. Sinna on tervelt 17 km, eeldusel, et käime mööda matkateed ja Jussi õpperada. Teele jääb mitu lõkkekohta ja vaatetorni, kus võib soovi korral niisam tšillida, vaadet imetleda või lõunat süüa. Kui keegi tunneb end eriti laisana, siis võib ta ka lõigata ning teisi oodates kuskil põõsas häbeneda. Või üksi lõunat süüa.

Kuna on nädalavahetus, siis on oht, et rahvast on palju ning Järvi järvede ääres võib ka teisi seltskondi olla, kes kevadõhtust idülli oma tempoka muusikavalikuga ilmestavad. Ruumi seal aga jätkub ning on päris tõenäoline, et meiegi mõne lõkkeaseme äärde ära mahume.

Sellest kõigest saab järeldada aga ka seda, et Järvi järvede äärde saab autoga üsna lihtsasti ligi – kes on olude sunnil linnas ning kaasa matkata ei saa, saab vähemasti autoga kohale sõita ning meiega metsas lõkke ääres tšillida.

Kolmandal päeval aga peab sammud linna poole seadma – ca 9 km kaugusel (võibolla ka lähemal kui minna mööda mitteametlikke radu) on Tallinna – Narva maantee, millel asuvast Kolga tee bussipeatusest on lootust saada sellise bussi peale, mis meid lõpuks ometi koju tagasi sõidutab :)

Reedel väljuvad rongid Tallinnast Aegviidu poole (neid väljub loomuikult veel aga need on mõistlikud ajad):

17:03 Tallinn – 17:53 Aegviidu
17:45 Tallinn – 18:35 Aegviidu
18:06 Tallinn – 18:46 Aegviidu
18:40 Tallinn – 19:30 Aegviidu
19:30 Tallinn – 20:20 Aegviidu

Mida varem me alustame, seda parem, meil on ca 2,5h käimist sel päeval. Palun pange niteks kommentaaridesse kirja, mis kellane rong teile sobib. Kui võimalik, siis võiksime sihtida seda 18:06 rongi näiteks.

Ära saab Narva maanteelt Loksa tee bussipeatusest järgnevatel aegadel:

12:16 – 13:05 Rakvere-Tallinn
13:42 – 14:30 Narva – Tallinn
14:40 – 15:25 Rakvere – Tallinn
17:01 – 17:45 Narva – Tallinn

 

Kõrvemaa matk

Advertisements
Categories: Imeline Eestimaa, Matk, tulevikuplaanid | Sildid: , , | 21 kommentaari

Hooaja avamatk Ohepalus

Märkamatult on saabunud 2018. aasta ning on aeg uus matkahooaeg avatuks kuulutada!

Seekordne avamatk toimub 02.03 – 04.03 ning viib meid Viitnalt piki Rutkaste-Ohepalu oosi läbi Ohepalu Tapale. Jah, ma tean, me oleme midagi sarnast ükskord varem juba korraldanud – see suvine matk, mis on läinud ajalukku kui üks verisemaid zombiüritusi üldse.

DSC_4452

Nii et kas ma siis kordame sama asja?

Ei, tegelikult mitte. Isegi marsruut ei ole päris sama mis tookord. Teine on ka aastaaeg, muutunud on maastik ja ka seltskond. Ning kirsiks tordil on õhtune saun/kümblustünn/jääauk/peavari Ohepalus, Linnumäe loodustalus.

Plaan on siis järgmine: alustame 2. märtsi õhtul Viitnalt ning ööbime sealsamas lähedal, Viitna Linajärve ääres metsas. Kui keegi peaks leidma, et metsas ööbimine on veidi ekstreemne (mul ei ole ausalt õrna aimugi, milline ilm siis on, kuid arvatavasti on ikkagi talv) siis saab ta tulla järgmisel, 3. märtsi hommikul Viitnale ning siis meiega koos matkama hakata.

Sel päeval ongi meil ees ca 17 km pikkune matk – alustuseks rändame Viitna järvede ääres, kuni jõuame Loobu jõeni, siis ületame jõe piki vastloodud rippsilda (üks tuttav tegi möödunud suvel :) ) ning tõuseme siis Tapa-Pikassare vallseljakule, piki mida rändamegi Ohepalu külla (mööda sedasama oosi käisime osaliselt ka aastaid tagasi, oosist eemal on marsruut seekord pisut teine, nii et kattuvus on ca 60 % :) )
Nimetatud vallseljak on üks suurimate kõrguse vahedega oose Eestis, kõrgemates kohtades on oosi harja ja jalami vahe ligi 50 meetrit, nii et allpool kasvavate puude ladvad rajani ei ulatugi. (Tegemist on vana jääaegse liustikujõe põhjaga – pärast jää sulamist sai jõeorust hoopis kõrge-kõrge voor). Seesama oos on minu tähelepanekute põhjal ka vähemalt kahe hundikarja territoriumi piiriks – rajal käies tuleb vaadata ette, et piiritähistesse – huntide s**ahunikutesse ei astuks.

Ohepalus ootab meid saun, mille juurde kuulub ka õues olev sooja veega kümblustünn ning loomulikult ka jääauk. Ööbida saab katuse all, nii et telki püstitada ei ole vaja, mingisuguse magamiskoti aga võiks ikkagi kaasa võtta, sest voodiriiete olemasolus ei ole ma 100% kindel, samuti ei pruugi olla piisavalt voodikohti, nii et mõned peavad magama põrandal, seega ka magamismatt on paraku vajalik.

Linnumäe

(foto Linnumäe talu kodulehelt)

Viimasel päeval, 4. märtsil on meil ees ca 12 km pikkune matk Tapale. Kirsiks tordil on raja viimane lõik, seesama mis Tapa linna ja Tapal painevate sõjaväeüksuste koostöös (õigemini selle puudumise tõttu) korralikult üles songitud sai ning millest ma hiljuti ka meie FB grupis kirjutasin. Võibolla saavad jalad märjaks, võibolla on kõik korraliklt jääs, eks paistab.

Tapalt aga saab istuda rongile ning sõita endale vajalikus suunas kodu poole.

Sauna ja majutuse eest tasuma ei pea, see on minu poolt. Sööme ikkagi ühiselt, nii on lihtsam ja mugavam. Ma loodan, et selleks matkaks jõuame hankida ka uue esmaabipaki, elu on näidanud, et… sealkandis läheb vaja.

Kaardilink Google Mapsis asub siin.

Muu info – transport, söök, kaardid, muu värk – täieneb jooksvalt, nii et hoidke blogil silm peal!

Ohepalu 1 Ohepalu 3

Categories: Imeline Eestimaa, Matk, Talvematkad, tulevikuplaanid | Sildid: , , , , , , , | 27 kommentaari

Zombifliiside tellimine

Meil on juba mitu aastat olnud plaan teha ühed zombikate fliisjakid – kunagi tellitud klubi t-särgid on enamusel nüüdseks vist juba läbi kulunud (vähemalt minul küll)

Me võiksime siinkohal mingites piirides kokku leppida, mida me siis soovime, siis on lihtsam otsida ja valikut teha; vastasel korral võib fliiside hankimine veel kaua venida ;)

Palun mõelge ja pange kirja, milline peaks üks zombikate fliis olema. Mõned kriteeriumid, mille peale mõelda oleksid järgmised:

*Soojapidavus. Kas fliis võiks olla pigem paks ja raske ja hästi soe või selline õhem ja kergem ning kantav ka suvel? Selles mõttes, et kas selline tõsine talvine fliis või pigem sügisene-kevadine (mõelge, mida teil endal vaja võiks olla)

*Värv. Millist värvi eelistate?

*Kujundus. Milliseid kujunduselemente peaks fliisil olema? Suur või väike ZT logo, üks või kaks, rinnal või seljal või ülse kuskil mujal…

*Funktsionaalsus. Kõrge või madal krae, kapuuts, kui palju taskuid ja kuskohas, kui palju pingutuspaelu, varukatel kinnitusaasad kinnastele, eraldi sisetaskud, lukuga taskud, taskud telefonidele, jms.

*Kas fliisil võib olla ka mõni muu logo peale meie oma?

*Hind. Milline oleks see summa, mille oleksite nõus selle überfliisi eest välja käima?

Categories: matkaklubi Z, tulevikuplaanid, Varustus | Sildid: , , | 16 kommentaari

Esimene matk 2017. aasta kevadkollektsioonist

neeruti_j2rv

Kallid sõbrad,

Lähme metsa.
Kohe-kohe on Päike jõudmas ekvaatori kohale lõõskama – meil algb siis kevad. Veel enne kui nädal sellest mööda saab, ootavad meid avastamist vajavad metsarajad.
Lähme seekord sellisesse kohta, mis on kõrgem kui suvaline metsaalune – metsad on praegu üsna märjad, hoolimata sellest, et lund õieti nagu polnudki.

Plaanis on siis matkata mööde Pandivere kõrgustiku läänenõlva, Porkunist Neeruti mägedesse. Suures osas kulgeb see tee mööda vooreharju, mis loodetavasti on kuivad, mõned rajad on mulle tuttavad, mõnedel aga täitsa avastamata (isegi nende olemasolu on ebaselge).
Matk toimub märtsi viimasel nädalavahetusel, ajavahemikus 24.03 – 26.03.Eks kombineerida annab ka kui vaja.

Teele jääb kõiksuguseid asju, nagu Porkuni ordulinnuse varemed, kaunid äralagastatud kallastega Võhmetu järved, Lasila karjäär, vana tammeallee ja hiietammik, veidike absurdne põlismets vooreharjadel, Pariisi küla, Neeruti mäed jms. Tõenäoliselt tuleb ka metsikult ööbida.

Mina ise arvan, et seekord võiks autod pigem linna unustada ning sõita hoopistükkis rongiga. Maha tuleme näiteks Tamsalus ja koduteele asume Kadrinast.

Matka korraldus

Matkale on hetkel tulemas 8 inimest: Age, Andre, Ivan, Kaidi, üks müstiline sõber, Kristel, Marju, Marko.

Toidu ning telgid planeerime jooksvalt, lähipäevil.

Nagu sai kokku lepitud, siis alustame oma matka reedel, 24. märtsil Tamsalu raudteejaamast, kuhu kohale tuleme (üllatus-üllatus) – rongiga. Kuna Kaidi ja sõber tulevad rongiga Tartust, siis on logistiliselt parimad rongiajad järgnevad:

Tallinnast: 17.42 (18 Tallinn-Tartu; Tamsalus kohal 18.43)
Tartust: 17.22 (215 Tartu-Tallinn; Tamsalus kohal 18.33)

Ehk siis Kaidi & Co peaks Tamsalus vaid 10 min. ootama.

Matk ise saab olema selline keskmiselt raske, suuri veetõkkeid või kaljuseinu meil ületada ei tule. Silmas tasub pidada seda, et metsad kipuvad praegu kõikjal siiski üsna märjad olema – hooldage ära oma saapad ning varuge kaasa mitu paari sokke.

Esimene päev (24.03) ei ole midagi erakordset – kõnnime 7,5 km Tamsalust Porkunisse. Suurelt jaolt läheb matk mööda külavaheteid ja maanteid, kuna on juba hämar, siis pole miskit vaadata kah. Maanteel hämaras liikumise jaoks aga – võtke helkurid kaasa! Kes feilib helkuri kaasa võtmisel, peab kõndima maanteekraavis.
Vaid viimased paarsada meetrit saavad olema pisut “ekstreemsed” – peame pimedas veidi võsas ragistama, et leida üles raja algus ning laagri jaoks sobiv koht. Porkuni lähedal ametlikku lõkkekohta pole, nii et ööbime metsikult, suvalises kohas.

Teine päev (25.03) saab olema aga päris nõudlik. Kokku saab päevateekond olema ligi 19 kilomeetrit pikk, kui läheb hästi, siis võibolla veidi (ca 1 km võrra) lühem. See tähendab aga seda, et ärkama peab mõistlikul ajal ning teele asuma samamoodi – mõistlikul ajal.
Maastik saab olema erakordselt mitmekülgne – kõik, mis ma ülalpol kirjeldasin, jääb sellesse päeva. Lisaks ka veidi maanteed.
Ühesõnaga – kõnnime Porkunisse tagasi, vaatame seal veidi ringi ning hakkame astuma põhja poole.
Võhmetu külas tahaksin ma proovida üht ammuunustatud rada üles leida. Kui maastik ei tundu väga läbi vettinud olevat, siis lähme seda pidi (kui üles leiame muidugi), kui aga ujutab, siis lähme mööda teed. Eks kohapeal paistab.
Hiljem läheme läbi Lasila hiietammiku ning pöörame teelt üldse maha, tõuseme vooreharjale ja läheme mööda imepisikesi salaradu pidi edasi.
Ühel hetkel jääb teele Pariisi puhkeküla, kustkohast võib võibolla saada kohvi või õlut või isegi süüa. VÕIB-OLLA, praegu pole turismihooaeg ning koht võib üldse kinni olla. Igaks-juhuks võib pisut sularaha kaasa võtta.
Jõuamegi lõpuks Neeruti mägedesse. Rada kulgeb piki kõrget ja kitsast vooreselga kuni meie selleõhtuse laagripaigani.

3. päev (26.03) saab taas olema lebo – kokku on kõndimist ca 6 km Kadrina raudteejaamani. Sel ööl keeratakse kella, ärge seda maha magage.

Rong läheb Kadrina raudteejammast kell 14.45. Tagasi sõidame natuke aega kõik koos, kuni Kaidi ja kaaslane lähevad kell 14.56 Tapal maha, et sealt edasi Tartusse sõita. Tartu rong väljub Tapalt kell 15.13.

Kohtumiseni rongis ja matkal!

Matka skeem:

Porkuni - Neeruti

Categories: Matk, tulevikuplaanid | 40 kommentaari

Kaitseväe keskpolügoon ja Põhja-Kõrvemaa

Mõnda aega on nüüd möödas eelnevast emotsionaalsest hüüatusest kaitseväe keskpolügooni laienemise kohta, asjad on nüüdseks üsna palju selgininud ning veidi ka maha rahunenud. Annan teile lugemiseks oktoobrikuu “Metsamehes” ilmunud artikli asjade seisust Põhja-Kõrvemaal ja Soodla veehoidla ümbruses.

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa

Refereeritud ajakirjast „Metsamees“, oktoober 2015. Tekst: Kristiina Hanga

Vabariigi valitsus kinnitas augusti lõpus keskpolügoonile ohuala, mis hakkab olema neil päevil, mil polügoonil toimuvad suuremat sorti õppused, tavainimesele suletud.

Põhja-Kõrvemaal käima harjunud inimeste jaoks tähendab see, et 90 päeval aastast ei saa teatud piirkonnas, sealjuures näiteks Jussi ja Paukjärve loodusrajal liikuda. Ohuala asetseb polügoonist eelkõige lääne ja ida suunas ning haarab tüki ka RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateest, mistõttu on plaanis maha märkida alternatiivne rada, et matkalised ei peaks oma rännakul toppama jääma.Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna- ja planeerimisnõuniku Heddy Klaseni andmetel polügoonist välja jäävatel ohualadel sõjalist väljaõpet läbi viima ei hakata – nn. lahingutegevus käib endiselt praegusel polügoonil. Ohuala on tarvis, et tagada õppuste turvalisus, sest teoreetiliselt võib laskemoon väljapoole polügooni piire sattuda.

„Ohuala ei lähe RMK puhkealana kasutusest välja ning me üritame jätkuvalt pakkuda võimalikult head looduses liikumise võimalust,“ ütleb RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo. Ala sulgemisest, mis matkajate liikumist takistavad, on aegsasti plaanis teada anda ka loodusegakoos.ee leheküljel.

Lahinglaskmised liikumise pealt

Ohuala on tarvis, et arendada kaitseväe soomusmanööverdamisvõimet – tuleva, 2016. aasta lõpust on Hollandist Eestisse saabumas 44 jalaväe soomusmasinat CV9035. Kaitsevägi sooviks Klaseni ütlust mööda ideaalsete väljaõppetingimuste loomiseks veelgi suuremaid alasid – laiendatud ohuala on optimaalne miinimum, et tugevdatud soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmisi teha. Optimaalse lahenduseni jõudmisel on sõjalise väljaõppe arvelt tehtud hulganisti kompromisse, näiteks jäeti ohualadest välja Kõrvemaa suusarajad.

„Soomukitest pole kasu, kui võimas ja kallis varustus seisab kusagil laos, vaid sellega peab saama harjutada,“ selgitab Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna major Arti Levandi, miks keskpolügoon kaitseväele kitsaks jääb. Samuti on tema sõnul piisavate võimalustega harjutusalade olemasolu vajalik liitlasüksuste kohaloleku tagamiseks, siia harjutama tulevate üksuste eesmärgiks on korralik väljaõpe. Praegustes oludes, mil relvade ohuala jääb polügooni piiresse, saaks tulistada vaid seisvast soomukist, korraga kuni kolmest masinast. „Ohuala laiendamine võimaldab kaheteistkümnel soomukil korraga liikumise pealt lahinglaskmisi teha, kasutades erinevaid sihtmärke,“ täpsustab Heddy Klasen.

Lisaks ohualale moodustas valitsus tänavu suvel ka Soodla harjutusvälja – kui keskpolügoon on suuremate lahinglaskmiste ajal kinni, saavad ülejäänud üksused seal harjutada. Alasid valides analüüsis kaitsevägi Arti Levandi sõnul kogu Eesti territooriumi. „Ainus koht, kuhu on võimalik luua selline harjutusala, mis mahutaks uute ja võimsamate relvade ohuala on endise Nõukogude Liidu polügooni territoorium,“ kinnitab ta. Aastatel 1957-1992 kuulus keskpolügoon Aegviidu polügooni koosseisu, Soodla veehoidla lõunakallas oli aga kasutusel tankodroomina.

90 päeva oktoobri ja juuni vahel

Arti Levandi ütlust mööda plaanib kaitsevägi ohuala sulgemistega väljaõpet korraldada aegadel, mil see kohalikke elanikke ja looduses liikujaid võimalikult vähe häiriks. „Väldime tegevusi nädalavahetustel ning suviste puhkuste perioodil,“ täpsustab ta. „90-päevane sulgemisaeg jaotuks eelkõige oktoobri ja juuni vahelisele ajale. Proovime luua harjutusalade kasutamisse rutiinsed graafikud, et kohalikud elanikud teaksid sellega arvestada.“ Levandi rõhutab, et planeeritud laiendusega ei kaasne suuremahulist ja pikaajalist maa-alade sulgemist. „Ohualad suletakse ainult konkreetsete laskmiste ajaks ja seda võidakse vastavalt harjutustele ja kasutatavale relvastusele teha ka tsoonidena, nii et korraga ei pea sulgema kogu ohuala.“

Ka praegu ei ole keskpolügoon tavainimesele täiseti suletud territoorium – kui harjutusi ei ole käimas, võib sealt näiteks läbi sõita või seenele-marjule minna. Kogu polügoon või osa sellest on tavainimestele liikumiseks suletud ainult õppuste ajal.

Tähistatud ja valvatud

Kogemata kombel ohtlikule alale sattuda ei ole praktiliselt võimalik, sest polügooni piir on tähistatud postide, tõkkepuude ning infotahvlitega. Levandi ütleb, et samamoodi saavad tähistatud ka Soodla harjutusväli ja keskpolügooni ohuala. Õppuste ajal heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud ning vajadusel piiratakse sissepääs harjutusväljale. Selleks suletakse kaitseväe harjutusalade arendus- ja järelvalveohvitseri Heigo Lehe sõnul käidavates kohtades tee tõkepuuga ning paigutatakse mehitatud valve. Sissesõiduteede kollast värvi infotahvlitel on kirjas, mis harjutusväljal toimub ning ka vastutava isiku telefoninumber.

„Piirkonna inimesi teavitatakse väljaõppe läbiviimisest võimalikult aegsasti infotahvlite kaugu, ka erinevates meediakanalites ning veebilehtedel,“ kirjeldab Levandi kuidas harjutusväljadel toimuvast avalikkusele teada antakse. Kaitseväe kõikide harjutusalade kasutusinfot saab vaadata ka aadressil harjutusvali.mil.ee. Lisaks on kaitseväel plaanis ka mobiiltelefonipõhiseid teavitussüsteeme.

Planeeringud ja ehitusprojektid

Kohalikke elanikke puudutab harjutusvälja rajamine ja ohuala laiendamine eelkõige seeläbi, et nende elu muutub rahutumaks – laskmised ning liiklusmüra on paratamatult ümbruskonnas kosta. Paar talu jääb Soodla harjutusala piirilt 500 meetri kaugusele, kahe kilomeetri raadiuses elab 400 inimest. Keskpolügooni ohualasse jääb kaks püsielanikega kinnistut, millest üks on Leppoja turismitalu.

Heddy Klaseni ütlust mööda on nii harjutusväljal kui ka ohualal eramaid, mis pole elamumaad. „Kui Soodla harjutusväljade puhul peab kaitseministeerium eelkõige läbirääkimisi maade ostmiseks vastavalt turuhinnale, siis ohualadesse jäävatel aladel on võimaluseks kasutusõiguse seadmine 90 päevaks aastas,“ ütleb Klasen. Teisisõnu tähendab see, et neil päevil, mil ohuala on suletud, omanik oma valdustes viibida ei või.

Soodla harjutusväljale ei ole nõuniku kinnitusel kavas rajada püsivaid hooneid või muid rajatisi, eelkõige on plaanis sinna püstitada sihtmärgid laskmiste jaoks ning kohendada või rajada uusi pinnasteid manööverharjutuste tarbeks. Uusi manööverkoridore ja sihtmärgialasid on ette näha ka keskpolügoonile. „Selleks tehakse kas planeeringud või ehitusprojektid ja hinnatakse kavandatud tegevuste koosmõju,“ ütleb Kasen.

Soodla arendamiseks algatatakse esimene riigi eriplaneering – see on planeeringuliik, millega alates selle aasta juulist otsustatakse riiklikes või isegi rahvusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle. Õppuste tarvis esialgses valmisolekus peab Soodla olema 2017. aasta alguseks, mil esimesed lahingmasinad on Eestisse jõudnud.

  • Soodla harjutusväli asub Harjumaal, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on unbes 5865 hektarit.
  • Keskpolügooni ohuala hõlmab metsaalasid Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Läänes kattuvad laskmiste ohualad Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga ja idas Ohepalu looduskaitselaga. Polügooniga külgnevate ohualade pindala kokku on u 10 000 hektarit.
  • Harjutusväljasid (valitsejaks on kaitseministeerium) majandab ning majandamist finantseerib RMK.
  • Soodla harjutusväljale jääb Harjumaa metsaülema Andrus Kevvai andmetel u 1500 hektarit majandatavat riigimetsa.
  • Keskpolügooni ohualas on u 500 hektarit majandatavat riigimetsa, sh. 90 hektarit Lääne-Virumaalt.

———-

Link artiklile (koos piltidega, lehekülg 15) on siin: http://issuu.com/metsamees/docs/metsamees_124_150lpi?e=15852386/30698156

Kaart uuest, alternatiivsest trassist, mida RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateel matkajad peavad kasutama, kui polügoon kinni on:

Polügooni rada

 

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee, WTF | Sildid: , , , , , , , , | 1 kommentaar

Hüvasti, Põhja-Kõrvemaa?

Kallid zombid!

Jussi nõmm

Jussi nõmm

Sel suvel tuleb kindlasti plaani võtta üks põhjalik matk Põhja-Kõrvemaale – nimelt on vägagi tõenäoline, et lähiaastatel me sinna enam ei saa, kuna Kaitseväe keskpolügon tahab laieneda ning sellega liidetakse suur osa Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealast, sealhulgas Jussi nõmm ja Jussi järved. Jussi nõmmele tuleb tõenäoliselt tankide ja soomusmasinate harjutuspolügoon.

Kaitseministeeriumi sõnul saab ala olema kinni vaid mõned korrad aastas, kuid kuna nende kordade kestust pole määratud, siis võibki nii juhtuda, et ala on kinni aastas neljal korral – kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Olgugi, et plaani vastu on protestitud, siis asi tehakse tõenäoliselt ära niikuinii. Seda enam, et avalikkus asjast suurt midagi ei tea ja laienemine tehakse ära ilma suurema kärata. Suht jõuetu tunne on. :(

Igatahes – võtame matka plaani, enne kui hilja on. Tegu on vist legendaarseima matkapiirkonnaga Eestis.

Categories: Uncategorized | Sildid: , , | 10 kommentaari

RMK Matkasõprade päev Perakülas

Austatud Zombipere!

Mul on päris hea meel teatada, et aega on see võtnud, kuid näib, et lõpuks saab ka asja – laupäeval, 13.06 avatakse Nõva looduskeksuses Perakülas Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee Peraküla-Aegviidu lõik, seesama, mille loomisel ka meie

RMK matkaraja viit

Matkaraja viit

oleme osalised olnud.
Sellega seoses toimub sel päeval seal (just selline sõnastus) RMK Matkasõprade päev, kuhu te kõik vägagi oodatud olete.

Matkasõprade päeva üheks eesmärgiks (lisaks RMK matkatee tutvustamisele) on julgustada inimesi, kes veel väga pädevad matkajad pole aga tahaks selleks salamisi saada, võtma oma kümmet asja selga ja rohkem kui üht ööd metsa all telgis veetma. Meil on olemas pikimad matkarajad Baltimaades (ning ega ka Põhjamaades ei ole pikemaid radasid väga palju), miks siis mitte neid sihtotstarbeliselt kasutada, eks ole?
Matkasõprade päeval toimuvad muu hulgas vestlusringid, kus kogenumad matkajad räägivad enda tegemistest ning Eestis (eriti just pikkadel matkaradadel) matkamisest, matkavarustusest ja matkal hakkama saamisest ning vastavad inimeste küsimustele.
Ühe vestlusringi läbiviijaks võiksime olla meie – meil on matkateedel kõmpimist kamba peale kokku ikka üsna palju kilomeetreid. Lisaks võiksime me kaasa lüüa ka teistes vestlusringides publikune – küsida küsimusi ärgitades sellega ka muud rahvast aktiivsem olema; saaksime ka enda klubilist eesmärki pisut ellu viia. Ning lisaks kõigele muule on seal üritusel ka muidu tore, saame meiegi sõlmida uusi tutvusi ning lisaks on seal ka matkatee teemaline näitus milles figureerime mingil määral ka meie.

Ürituse algus on 11.00, kohale võiks jõuda pisut varem, et me saaksime veidi organiseeruda. Kaasa võiks show mõttes võtta ka pisut matkavarustust.

Rohkem infot ürituse kohta saab siit: http://www.loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender/sundmus#947

Ning infot matkatee lõigu kohta siit: http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/perakula-aegviidu-ahijarve-matkatee

Categories: Uncategorized | Sildid: , , | 17 kommentaari

Lähme metsa!

Tervist, austatud kaaszombid!

Kuulge, kui palju aega on sellest möödas, kui me viimati koos metsas matkal käisime? Mulle tundub, et see aeg olnud liialt pikk ning see on pisut murettekitav. Seega on mull teile kõigile üleskutse – Lähme Metsa! Täpsemalt – Alutagusele karusid vaatama.

Matka sihtkohaks saab olema siis Alutaguse mets – Varessaare ja Seljandiku metsaonnid Ida-Virumaal.
Matka aeg – mai teine nädalavahetus – 8-10.05 (kui väga vaja saab ka 9. hommikul minna). Andke endast märku!

Alutaguse karu. Foto: Remo Savisaar

Alutaguse karu. Foto: Remo Savisaar

Veidi asjalikumat juttu siis ka.

Matkapiirkonnaks saab olema Iisaku kant – Alutaguse massiiv on nii hirmus suur, et kõike me ühe nädalavahetusega mingi valemiga läbi käia ei jõuaks. Kuna mõned meist tungivalt soovisid külastada Varessaare metsaonni Muraka raba servas, siis jääb ka see sisse.

Matk tuleb selline keskmisest pisut tehnilisem – tuleb raba, sügavat ja märga metsa, üle puutüvede turnimist ja ilma teeradadeta absoluutses võpiskus pikka maad komberdamist (vahepeal oleme paraku sunnitud ka mööda kruusateed käima)

RMK Seljandiku metsaonn

RMK Seljandiku metsaonn

Plaan on järgmine: sõidame reede õhtupoolikul autodega Tallinnast Iisakule, autod jätame Iisakule kuid ühe neist viime Väike-Pungerjale, sealt saab metsast välja tulles Iisakule tagasi sõita ning ülejäänud autod ära tuua.
Iisakul suundume metsarajale (või tegelikult tundmatus seisukorras metsasilhil olevale teele ;)) ning kõnnime mööda väikseid metsaradu ca 5 km Seljandiku metsaonnini, kuhu jääme esimeseks ööks.

Järgmisel hommikul seame sammud põhja poole – kõigepealt mööda radu ja kruusateed üle pisut suurema maantee ja ragistame siis võsas, et ühte pea olematut teeotsa kätte leida. Edasi tuleb kahjuks ca 5 km suurt kruusateed, kuid pärast saame taas rabade ja metsade vahele. Lõpuks jõuamegi Muraka raba serva, kus meid ootab peale ligi 20 kõnnitud kilomeetrit – kõikide mugavustega – kilest akende ja kahe korrusega – Varessaare metsaonn. (Ma hiljuti avastasin, et mul on sellest onnist ja Muraka rabast kodus terve raamat – välja antud 1977 ning pealkirjaks on ahvatlev “Tee vaikusesse”)

Viimasel päeval läheme itta – piki metsaradu, soosaari ja metsamassive Selisoo rabani, millest me täie hooga ka üle peaksime minema (käivad jutud, et üle raba viib ka mingisugune laudtee kuid selle seisukorrast pole mul hetkel aimugi, ning et põnevust säilitada, ei kavatse ma ka selle kohta ka mingeid järelepärimisi teha).
Teisel pool raba algavad jälle mõneks ajaks karuderikkad metsad ja lõpuks on seal taga maantee ja ka inimasustus – Väike-Pungerja küla, kuhu lõpuks välja jõudes polegi meil enam suuremat midagi teha kui lihtsalt tagasi sõita. Päevateekonnaks võiks sel päeval kujuneda ca 14 – 15 kilomeetrit. Püüame mingil mõistlikul ajal metsast välja jõuda.

Rabaservades, rabades ja märgades metsades käimist saab olema meil üsna kõvasti, nii et arvestage sellega oma jalanõude ja varusokkide valikul.
Ilma kohta on hetkel veel pisut vara öelda, kuid tõenäoliselt saab olema täiesti tavaline ilm – ilus siis kui kohale jõuame ning ära läheme, muul ajal mingi suvaline märg pläust. Ilmateade lubab küll väga ilusat ja päikselist, ehkki pisut jahedat ilma. Aga noh…

Kuna plaanis on onnides ööbida, siis telke pole tarvis kaasa võtta. On tassimst seekord pisut vähem. Loodame, et onnid pole enne meid juba rahvast täis muidugi.

Matk tuleb igal juhul äge. Kohtume metsas! (enne kohtume küll vist kuskil linnas ikkagi).

Categories: Uncategorized | 46 kommentaari

Matkaplaanid lähikevadeks

Hei kõigile!

Uus kuu on alanud ning ka ilmad läinud pisut soojemaks. Kui kellelgi on mingeid vahvaid ideid, millist (ja ka millal) toredat Eestimaa paika seekord külastada, siis lisage sellele postitusele või kirjutage kommentaaridesse. Ärgem Šotimaa plaane unarusse jätkem, kuid mõelgem ka lähitulevikule.

Mina omalt poolt pakun välja järgmise sihtkoha:

Vihterpalu põlendik 2010 aastal. (foto: Sämmipildid; http://sammipilt.blogspot.com/2010_10_01_archive.html )

Vihterpalu põlendik 2010 aastal.
foto: Sämmipildid; http://sammipilt.blogspot.com/2010_10_01_archive.html

Vihterpalu metsad. Asuvad Nõva puhkealal Lääne- ja Harjumaa piiril, Vihterpalu Veskijärve ning Tänavjärve ümbruses ning Läänemaa Suursoo läheduses. Maastikud on sealkandis Eestile taaskord üsna ebatüüpilised, vormituna arvukatest ulatuslikest metsapõlengutest viimase paarikümne aasta jooksul – häving, apokalüpsis ja taastärkamine.

Olete käinud Jussi nõmmel? Vihterpalu põlendikud on tänaseks päevaks üsna sarnased, ainult kaootilisemad – põlenud ning surnud puutüükad on suures osas maha võetud ning ära koristatud (mõned on siiski siiamaani püsti) ning maapinnal on hakanud tärkama uus alustaimestik.

Matk oleks suures osas off-road, kulgedes üle põlendikunõlvade, üle Läänemaa Suursoo rabamassiivide, jõudes lõpuks läbi Vihterpalu metsalaante asustuseni tagasi. Peatuda saaksime Veskijärve või Tänavjärve lõkkekohtades ning võib-olla ka kuskil suvalises kohas rabasaarel.

Kahjuks ei saa sinna kohale rongiga, seevastu viib kohale kaunikesti hõre bussiliiklus. Ehk siis seekord tasuks panustada ehk autodele.

Veel pole mul kahjuks kirjeldatud kohast päevakohaseid pilte, maastik on nüüdseks juba suurel määral muutunud.

Aegu saab organiseerida siin: http://doodle.com/xrn5xzmv8vcp8aa2

Hetkel on matk planeeritud nädalavahetusele 25.-27. aprill. Seekord teeme siis kahe ööbimisega. Telgid kaasa!

Praeguse seisuga minemas: Andre, Andy, Ingrid, Ivan, Jaanus, Kristel, Külli, Liina, Marju, Päike, Urmas, Jon.

Categories: Imeline Eestimaa, Matk, tulevikuplaanid | Sildid: , , , , , , , | 48 kommentaari

Zombihooaja avamatk 2014

Kallid sõbrad, on aeg taas matkama minna.

Paluküla hiiemägi

Paluküla hiiemägi sügisel

Võtke või jätke, kuid mulle tundub, et kevad pressib end vägisi peale ning ei kavatse kuhugi kaduda. Lausa patt oleks istuda toas ning lasta ajal lihtsalt niisama mööda tiksuda.

Läheks seekord matkama Raplamaale? Üle Paluküla Hiiemäe ning poollagunenud Loosalu raba laudtee.

Alustaksime Lellest (sinna saab ilusti rongiga kohale), sealt kulgeksime mööda Oandu-Ikla matkateed Paluküla poole (jah, sellesse osasee jääb kahjuks paar kilomeetrit asfaltteed) ning edasi juba sügavate metsamasiivide Loosalu raba poole. Loosalu raba äärsed metsad on vägagi märjad ja mudased, kuid kuna sel kevadel erililist suurvett pole (ega ei tule) siis võiks see olla põhimõtteliselt läbitav, mudaseks ja märjeks võib seal aga sellegipoolest saada.
Loosalu raba laudtee esimene osa on Pehmelt Öeldes Kahtlane, seda võib iseloomustada nii nagu rabaäärset metsagi – üsna seikluslik teerada.

Loosalu raba algus

Loosalu raba algus

Raba keskele jääb Eesti suurim rabajärv – Loosalu järv, mõne kilomeetri pärast jõuab tee Loosalu lõkkekohta, kus veedaksime ka öö.

Sealt edasi saab kulgeda läbi metsade mõnda Raplamaa Suvalisse Punkti, kus saab istuda lõpuks ka bussile ning koju sõita.

Matk toimub märtsi viimasel nädalalõpul, 29-30.03

Rong väljub laupäeval, 29. märtsi hommikul Tallinnast, Balti jaamast kell 9.10. Pilet maksab 3.80

Nagu plaanitud, alustame Lellest kell 10.32.  Sealt läheme edasi Paluküla poole, edasi üle Loosalu raba RMK Loosalu lõkkekohta, kuhu jääme ka ööseks. Lellest Loosalu lõkkekohani on ca 14 km. Tõenäoliselt pole meie liikumistempo distantsiga otseses korrelatsioonis, vähemalt viimane lõik päevateest tõotab tulla säärane pisut aeglasem.
Öösel keeratakse kella tund aega edasi. Ärge maha magage.
Järgmine päev on aga põnevam – ilmneb, et Raplamaa sügavustest on päris keeruline bussi abil (eriti pühapäeviti) minema pääseda. Kuid tagasi saab ka rongiga.

Ehk siis rongid lähevad Keavast kell 16.53 ja 19.59. Pilet maksab 2.50

Tee Loosalust Keavale saab olema üsna suvaline ja on ca 16 km pikk. Kulgeb see mööda kruusateid, läbi taluhoovide. üle rabalõikude ning kraavide ja läbi suvaliste metsasalude kus pole ei rada ega ka inimasustust. Vahetult enne Keavat ka üle turbartootmisväljade.
Kaua see kõik meil aega võib võtta, ei ole mul aimu. Tõenäoliselt kaua :).
Kindlasti tasub kaasa võtta jalanõud, mis hullusti vett läbi ei lase, kui lasevad, siis rohkem sokke ;). Bahillid on ka igati abiks, ma ei kujuta ette, millised kraavid seal metsade vahel on (suurvett sel aastal samas polnud võibolla polegi midagi hullu). Käimiskepid teevad ka suvalisel rabamaastikul kõndimist lihtsamaks.

Ilm saab nädalavahetusel olema sademeteta, vähese pilvisusega ning sisemaal ka üsna tuuletu, vaid pühapäeva õhtupoolikul läheb pilvisemaks ja tuulisemaks. Päeval on õhutemp. alla +10C, kuid öösel langeb see -2C kraadini või isegi veidi alla selle. Seega päris suve veel ei tule. Ei tule ka sääski, selle üle tasub muidugi rõõmu tunda :). Minek on oma telkidega seekord.

Kõik muu nagu ikka – söök on ühine, kõik muu- hea parem aga tuleb aga endal osta.

Kena kevadet!

Categories: Imeline Eestimaa, Matk, tulevikuplaanid | Sildid: , , , , , , | 68 kommentaari

Aegviidu – Ähijärve matkatee 2013

Uus matkatee on taas läbikõndimise ootel.

627 km. Matsimäe – Elistvere – Otteni – Vällamäe – Ähijärve. Eesti loodus on maagiline ning ega linnas niikuinii midagi targemat teha ei ole.

Plaan on siin.

Kuna seekordne matk tuleb pisut töisem kui eelmise aasta oma (sellega seoses võivad matkatee enda põhimarsruuti muutused sisse tulla – rada ei ole siiamaani veel päris paigas), siis pikaks ajaks me täpset kava ette anda ei saa. Kindel on see, et 16. oktoobriks jõuame Elistverre, kuid mis sealt edasi saab – millist rada pidi, millal ja kuidas me edasi läheme on tänaseks veel ebaselge. Ka peatuskohad võivad muutuda, sellega seoses ka kuupäevad ja distantsid. Oma plaanidest anname matkatee blogis igatahes teada. Aga kindel on see, et üllatusi tuleb seekord rohkem ette (noh, tee on ju ka pikem).

Seekord alusame vaid kahekesi.

Kuna tee Aegviidust Napuni (ning sealt ka pisut edasi) on palju-palju kordi ühte ja teist pidi läbi käidud ja väga tuttav, siis ei alusta me seekord päris algusest, vaid pisut kaugemalt – Matsimäe karjääri lõkkekohast. Niiviisi hoiame ka paar päeva kokku.

Seljakotid on veel raskemad kui eelmine kord, loodetavasti ei vaju me selle tõttu matkal väga palju lühemaks ;)

Näeme lõunarajal!

lõunarada

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee, tulevikuplaanid | 5 kommentaari

Matkatee eriblog on valmis!

Meie seikluseid ja läbielamisi RMK matkateel saab jälgida nüüd aadressil:  matkatee.wordpress.com. Hakkame tegema otsereportaaže Eesti metsadest ja soodest igal soodsal võimalusel, nii et jälgige blogi ja elage kaasa! Ja muidugi võib ka liituda.

Nagu te juba teate allolevast postitusest, avati RMK matkatee alles sel aastal ning Annist, Andrest ja Kaidist saavad ühed esimesed, kes kogu tee päris jalgsi ühekorraga otsast lõpuni läbivad. Kes ei ole veel kursis, millega tegu, lugege – Mis on matkatee?

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee | Sildid: , , , , , | Lisa kommentaar

Annemarie & Andre RMK matkateel

RMK matkatee tahvel

Oandu-Ikla matkatee

Sel suvel avati esimene tõeline matkatee Eestis – RMK matkatee, kogupikkusega ca 370 km. Tõenäoliselt olete kõik sellega juba kursis, aga kes veel ei ole, siis infot leiab RMK uuelt kodukalt: http://www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/matkatee-mis-see-on.

Koheselt peale matkatee avamist tekkis meil plaan tee ka ise otsast otsani jalgsi läbi käia ning teha seda “tavalise” jalgsimatka formaadis. Kuigi tee ametlik läbimise suund on Oandust Iklasse, siis meil on kavas läbida tee vastupidises suunas ja alustada Iklast 21. septembri hommikul. Matkatee läbimiseks oleme arvestanud koos puhkepäevadega 22 päeva. Seega plaanime lõpetada 12. oktoobril. Kuigi tee ametlik otspunkt on Oandu, tahame meie matkata mereni välja ja lõpetada mõned kilomeetrid hiljem Altjal (piirist piirini ikkagi ;)). Ettevõtmise õnnestumist kavatseme tähistada piduliku söömaajaga Altja kõrtsis.

Teel liikumine toimub eranditult jalgsi, ööbimine telkides ja teele jäävates metsaonnides (niipaljukest kui neid teele jääb). Rajalt teeme otsereportaaže matkatee eriblogisse, koos fotomaterjalidega, samuti peame ka matkapäevikut.

RMK matkaraja viit

Matkarada

Loomulikult on kõik huvilised oodatud kampa lööma. Õigemini on see meile isegi vajalik, sest on tarvis, et keegi meile aeg-ajalt söögikraami ja muud varustuse täiendust tooks. Samas on igati arusaadav, et 22 järjestikust vaba päeva ei pruugi paljud teist leida. Selleks avaldame nüüd oma matkaplaani, et igaüks saaks endale sobiliku ajavahemiku välja valida ja oma liitumisest märku anda.

Meie kanname kaasas vaid enese tarbeks vajalikku varustust. See tähendab, et liitujad peaksid ise hoolitsema oma toidu ja selle valmistamiseks vajaliku riistvara eest. Aga selle kõige üle saab täpsemalt arutleda näost-näkku, silmast-silma või siin kommentaarides.

Ja nüüd siis lubatud (esialgne) matkaplaan. Kuna matkani on veel kuu aega aega, siis võib selles plaanis veel ette tulla muudatusi. Samuti ei ole 100% kindel, et planeeritu ka täpselt kavakohaselt täide saab viidud – teel olles võib samuti plaanimuudatusi ette tulla.

RMK matkatee kaart

1. päev: 21.09 Ikla – Kabli, 18,5 km

2. päev: 22.09 Kabli – Laiksaare, 22,4 km

3. päev: 23.09 Laiksaare – Kilingi-Nõmme, 22,5 km

4. päev: 24.09 Kilingi-Nõmme – Pertlimetsa, 30,6 km

5. päev: 25.09 Pertlimetsa – Kõrtsi-Tõramaa, 16,5 km

6. päev: 26.09 Kõrtsi-Tõramaa – Hüpassaare, 13,2 km

7. päev: 27.09 Hüpassaare – Saeveski, 17 km

8. päev: 28.09 Saeveski,  0 km :) – puhkepäev

9. päev: 29.09 Saeveski – Kellisaare, 10 km

10. päev: 30.09 Kellisaare – Mukri, 20,5 km

11. päev: 01.10 Mukri – Tillniidu, 13 km

12. päev: 02.10 Tillniidu – Loosalu, 23 km

13. päev: 03.10 Loosalu – Hirvelaane, 18 km

14. päev: 04.10 Hirvelaane – Hiieveski, 33 km

15. päev:  05.10 Hiieveski – Napu 12 km

16. päev: 06.10 Napu – Nikerjärve 19 km

17. päev: 07.10 Nikerjärve – Jussi 22 km

18. päev: 08.10 Jussi – Paukjärve 5 km – puhkepäev

19. päev: 09.10 Paukjärve – Kalmeoja 13,8 km

20. päev: 10.10 Kalmeoja – Nõmmeveski 14,7 km

21. päev: 11.10 Nõmmeveski – Võsu 17,5 km

22. päev: 12.10 Võsu – Oandu – Altja 14,3 km

Distantsid on tegelikult mõõdetud üsna ligikaudselt (hoolimata komakohtadest ;)), aga oma liitumise planeerimisel ehk abiks ikka. Kokku on kogu teekond ca 375 km.

Mida varem oma liitumise plaanid kuupäevaliselt paika oskate panna, seda lihtsam on meil oma varustamist planeerida. Aga loomulikult võib liituda ka täiesti ekspromt – see on kindlasti äärmiselt meeldivaks üllatuseks. Kindlasti võib ka sõpru kaasa võtta ;)


Kohtumiseni matkal!

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee, tulevikuplaanid | Sildid: , , , | 23 kommentaari

Matka teekonna planeerimine ja kaardid

Tõstsin artikli nüüd siia ümber.

Categories: Matkanipid | 7 kommentaari

Enne kui meelest läheb…

keila juga suurvee ajalSeekordne talv on olnud erakordselt lumerohke ja külm. Veel talve selgroog murtud pole, märtsi paar esimest nädalat tulevad veel üsna talvised aga millalgi hakkab see lumemass ka sulama ning siis on oodata korralikku veemöllu.

Sel talvel jäätunud koskede külastamise/pildistamise magasime me lollil kombel maha (ehkki veel on tegelikult aega – sulailmad teevad asja tegelikult võimsamakski, oodata võiks ühte korraliku külma ja siis minna vaatama) aga kevadel, jäämineku aegu peaks küll ühe tiiru tegema – Jägala, Keila-Joa, Valaste (jah, natuke kaugevõitu) ning võibolla veel midagi. Vaatepilt peaks tulema vägev (eriti kui lumi kiirelt sulab) ning seda ju maha magada ei tahaks. Võibolla ei saa niipea säärast talve taas olema… Nii et tuleb peale passida!

Categories: Imeline Eestimaa, tulevikuplaanid | 5 kommentaari

Create a free website or blog at WordPress.com.