Imeline Eestimaa

Hundikuulamismatk Põhja-Kõrvemaal 18.-20.05.

Howling wolves

Hundid. Pildi autor Tim Davis/CORBIS

Kevadeti on see aeg kui hundivanemad koos pisiperega koonud kuu poole tõstavad ja lasevad ulu valla. Väikesed proovivad ka olla karmid võsavillemid, aga nende ulg on veel selline… kiunumine.

Üks tore koht kus ma huntide ulguimist just nimetatud viisil korduvalt kuulnud olen, on Põhja-Kõrvemaal asuv Venemäe telkimisala. Asub see künka otsas ja kõik Jussi nõmmel ning Võhma ja Püüsaare rabades öösiti toimuv kostab sinna kätte ära. Lähme proovime, ehk kuuleb metsasusisid ka sel korral.

Alustame reedel, 18.05 õhtupoolikul Aegviidust – sinna saab mugavalt rongiga kohale. Kuna Põhja-Kõrvemaal asuvad RMK peatuskohad on Aegviidust kõik üsna arvestataval kaugusel, tuleb meilgi esimesel õhtul tõsisem käimine ette võtta – teekond Aegviidust Venemäele mööda matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla haru on üsna täpselt 12 km.
Sinna jääme ka ööbima ning hea õnne ja enam-vähem siivsa käitumise korral võib seal ka kõiksuguseid loomi häälitsemas kuulda.

Järgneval päeval, 19.05 on mõistlik edasi minna, ning et sündmusel oleks ka matka ilmet, võiks lausa Järvi järvedeni välja kõndida. Sinna on tervelt 17 km, eeldusel, et käime mööda matkateed ja Jussi õpperada. Teele jääb mitu lõkkekohta ja vaatetorni, kus võib soovi korral niisam tšillida, vaadet imetleda või lõunat süüa. Kui keegi tunneb end eriti laisana, siis võib ta ka lõigata ning teisi oodates kuskil põõsas häbeneda. Või üksi lõunat süüa.

Kuna on nädalavahetus, siis on oht, et rahvast on palju ning Järvi järvede ääres võib ka teisi seltskondi olla, kes kevadõhtust idülli oma tempoka muusikavalikuga ilmestavad. Ruumi seal aga jätkub ning on päris tõenäoline, et meiegi mõne lõkkeaseme äärde ära mahume.

Sellest kõigest saab järeldada aga ka seda, et Järvi järvede äärde saab autoga üsna lihtsasti ligi – kes on olude sunnil linnas ning kaasa matkata ei saa, saab vähemasti autoga kohale sõita ning meiega metsas lõkke ääres tšillida.

Kolmandal päeval aga peab sammud linna poole seadma – ca 9 km kaugusel (võibolla ka lähemal kui minna mööda mitteametlikke radu) on Tallinna – Narva maantee, millel asuvast Kolga tee bussipeatusest on lootust saada sellise bussi peale, mis meid lõpuks ometi koju tagasi sõidutab :)

Reedel väljuvad rongid Tallinnast Aegviidu poole (neid väljub loomuikult veel aga need on mõistlikud ajad):

17:03 Tallinn – 17:53 Aegviidu
17:45 Tallinn – 18:35 Aegviidu
18:06 Tallinn – 18:46 Aegviidu
18:40 Tallinn – 19:30 Aegviidu
19:30 Tallinn – 20:20 Aegviidu

Mida varem me alustame, seda parem, meil on ca 2,5h käimist sel päeval. Palun pange niteks kommentaaridesse kirja, mis kellane rong teile sobib. Kui võimalik, siis võiksime sihtida seda 18:06 rongi näiteks.

Ära saab Narva maanteelt Loksa tee bussipeatusest järgnevatel aegadel:

12:16 – 13:05 Rakvere-Tallinn
13:42 – 14:30 Narva – Tallinn
14:40 – 15:25 Rakvere – Tallinn
17:01 – 17:45 Narva – Tallinn

 

Kõrvemaa matk

Advertisements
Categories: Imeline Eestimaa, Matk, tulevikuplaanid | Sildid: , , | 21 kommentaari

Hooaja avamatk Ohepalus

Märkamatult on saabunud 2018. aasta ning on aeg uus matkahooaeg avatuks kuulutada!

Seekordne avamatk toimub 02.03 – 04.03 ning viib meid Viitnalt piki Rutkaste-Ohepalu oosi läbi Ohepalu Tapale. Jah, ma tean, me oleme midagi sarnast ükskord varem juba korraldanud – see suvine matk, mis on läinud ajalukku kui üks verisemaid zombiüritusi üldse.

DSC_4452

Nii et kas ma siis kordame sama asja?

Ei, tegelikult mitte. Isegi marsruut ei ole päris sama mis tookord. Teine on ka aastaaeg, muutunud on maastik ja ka seltskond. Ning kirsiks tordil on õhtune saun/kümblustünn/jääauk/peavari Ohepalus, Linnumäe loodustalus.

Plaan on siis järgmine: alustame 2. märtsi õhtul Viitnalt ning ööbime sealsamas lähedal, Viitna Linajärve ääres metsas. Kui keegi peaks leidma, et metsas ööbimine on veidi ekstreemne (mul ei ole ausalt õrna aimugi, milline ilm siis on, kuid arvatavasti on ikkagi talv) siis saab ta tulla järgmisel, 3. märtsi hommikul Viitnale ning siis meiega koos matkama hakata.

Sel päeval ongi meil ees ca 17 km pikkune matk – alustuseks rändame Viitna järvede ääres, kuni jõuame Loobu jõeni, siis ületame jõe piki vastloodud rippsilda (üks tuttav tegi möödunud suvel :) ) ning tõuseme siis Tapa-Pikassare vallseljakule, piki mida rändamegi Ohepalu külla (mööda sedasama oosi käisime osaliselt ka aastaid tagasi, oosist eemal on marsruut seekord pisut teine, nii et kattuvus on ca 60 % :) )
Nimetatud vallseljak on üks suurimate kõrguse vahedega oose Eestis, kõrgemates kohtades on oosi harja ja jalami vahe ligi 50 meetrit, nii et allpool kasvavate puude ladvad rajani ei ulatugi. (Tegemist on vana jääaegse liustikujõe põhjaga – pärast jää sulamist sai jõeorust hoopis kõrge-kõrge voor). Seesama oos on minu tähelepanekute põhjal ka vähemalt kahe hundikarja territoriumi piiriks – rajal käies tuleb vaadata ette, et piiritähistesse – huntide s**ahunikutesse ei astuks.

Ohepalus ootab meid saun, mille juurde kuulub ka õues olev sooja veega kümblustünn ning loomulikult ka jääauk. Ööbida saab katuse all, nii et telki püstitada ei ole vaja, mingisuguse magamiskoti aga võiks ikkagi kaasa võtta, sest voodiriiete olemasolus ei ole ma 100% kindel, samuti ei pruugi olla piisavalt voodikohti, nii et mõned peavad magama põrandal, seega ka magamismatt on paraku vajalik.

Linnumäe

(foto Linnumäe talu kodulehelt)

Viimasel päeval, 4. märtsil on meil ees ca 12 km pikkune matk Tapale. Kirsiks tordil on raja viimane lõik, seesama mis Tapa linna ja Tapal painevate sõjaväeüksuste koostöös (õigemini selle puudumise tõttu) korralikult üles songitud sai ning millest ma hiljuti ka meie FB grupis kirjutasin. Võibolla saavad jalad märjaks, võibolla on kõik korraliklt jääs, eks paistab.

Tapalt aga saab istuda rongile ning sõita endale vajalikus suunas kodu poole.

Sauna ja majutuse eest tasuma ei pea, see on minu poolt. Sööme ikkagi ühiselt, nii on lihtsam ja mugavam. Ma loodan, et selleks matkaks jõuame hankida ka uue esmaabipaki, elu on näidanud, et… sealkandis läheb vaja.

Kaardilink Google Mapsis asub siin.

Muu info – transport, söök, kaardid, muu värk – täieneb jooksvalt, nii et hoidke blogil silm peal!

Ohepalu 1 Ohepalu 3

Categories: Imeline Eestimaa, Matk, Talvematkad, tulevikuplaanid | Sildid: , , , , , , , | 27 kommentaari

Kaitseväe keskpolügoon ja Põhja-Kõrvemaa

Mõnda aega on nüüd möödas eelnevast emotsionaalsest hüüatusest kaitseväe keskpolügooni laienemise kohta, asjad on nüüdseks üsna palju selgininud ning veidi ka maha rahunenud. Annan teile lugemiseks oktoobrikuu “Metsamehes” ilmunud artikli asjade seisust Põhja-Kõrvemaal ja Soodla veehoidla ümbruses.

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa

Refereeritud ajakirjast „Metsamees“, oktoober 2015. Tekst: Kristiina Hanga

Vabariigi valitsus kinnitas augusti lõpus keskpolügoonile ohuala, mis hakkab olema neil päevil, mil polügoonil toimuvad suuremat sorti õppused, tavainimesele suletud.

Põhja-Kõrvemaal käima harjunud inimeste jaoks tähendab see, et 90 päeval aastast ei saa teatud piirkonnas, sealjuures näiteks Jussi ja Paukjärve loodusrajal liikuda. Ohuala asetseb polügoonist eelkõige lääne ja ida suunas ning haarab tüki ka RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateest, mistõttu on plaanis maha märkida alternatiivne rada, et matkalised ei peaks oma rännakul toppama jääma.Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna- ja planeerimisnõuniku Heddy Klaseni andmetel polügoonist välja jäävatel ohualadel sõjalist väljaõpet läbi viima ei hakata – nn. lahingutegevus käib endiselt praegusel polügoonil. Ohuala on tarvis, et tagada õppuste turvalisus, sest teoreetiliselt võib laskemoon väljapoole polügooni piire sattuda.

„Ohuala ei lähe RMK puhkealana kasutusest välja ning me üritame jätkuvalt pakkuda võimalikult head looduses liikumise võimalust,“ ütleb RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo. Ala sulgemisest, mis matkajate liikumist takistavad, on aegsasti plaanis teada anda ka loodusegakoos.ee leheküljel.

Lahinglaskmised liikumise pealt

Ohuala on tarvis, et arendada kaitseväe soomusmanööverdamisvõimet – tuleva, 2016. aasta lõpust on Hollandist Eestisse saabumas 44 jalaväe soomusmasinat CV9035. Kaitsevägi sooviks Klaseni ütlust mööda ideaalsete väljaõppetingimuste loomiseks veelgi suuremaid alasid – laiendatud ohuala on optimaalne miinimum, et tugevdatud soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmisi teha. Optimaalse lahenduseni jõudmisel on sõjalise väljaõppe arvelt tehtud hulganisti kompromisse, näiteks jäeti ohualadest välja Kõrvemaa suusarajad.

„Soomukitest pole kasu, kui võimas ja kallis varustus seisab kusagil laos, vaid sellega peab saama harjutada,“ selgitab Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna major Arti Levandi, miks keskpolügoon kaitseväele kitsaks jääb. Samuti on tema sõnul piisavate võimalustega harjutusalade olemasolu vajalik liitlasüksuste kohaloleku tagamiseks, siia harjutama tulevate üksuste eesmärgiks on korralik väljaõpe. Praegustes oludes, mil relvade ohuala jääb polügooni piiresse, saaks tulistada vaid seisvast soomukist, korraga kuni kolmest masinast. „Ohuala laiendamine võimaldab kaheteistkümnel soomukil korraga liikumise pealt lahinglaskmisi teha, kasutades erinevaid sihtmärke,“ täpsustab Heddy Klasen.

Lisaks ohualale moodustas valitsus tänavu suvel ka Soodla harjutusvälja – kui keskpolügoon on suuremate lahinglaskmiste ajal kinni, saavad ülejäänud üksused seal harjutada. Alasid valides analüüsis kaitsevägi Arti Levandi sõnul kogu Eesti territooriumi. „Ainus koht, kuhu on võimalik luua selline harjutusala, mis mahutaks uute ja võimsamate relvade ohuala on endise Nõukogude Liidu polügooni territoorium,“ kinnitab ta. Aastatel 1957-1992 kuulus keskpolügoon Aegviidu polügooni koosseisu, Soodla veehoidla lõunakallas oli aga kasutusel tankodroomina.

90 päeva oktoobri ja juuni vahel

Arti Levandi ütlust mööda plaanib kaitsevägi ohuala sulgemistega väljaõpet korraldada aegadel, mil see kohalikke elanikke ja looduses liikujaid võimalikult vähe häiriks. „Väldime tegevusi nädalavahetustel ning suviste puhkuste perioodil,“ täpsustab ta. „90-päevane sulgemisaeg jaotuks eelkõige oktoobri ja juuni vahelisele ajale. Proovime luua harjutusalade kasutamisse rutiinsed graafikud, et kohalikud elanikud teaksid sellega arvestada.“ Levandi rõhutab, et planeeritud laiendusega ei kaasne suuremahulist ja pikaajalist maa-alade sulgemist. „Ohualad suletakse ainult konkreetsete laskmiste ajaks ja seda võidakse vastavalt harjutustele ja kasutatavale relvastusele teha ka tsoonidena, nii et korraga ei pea sulgema kogu ohuala.“

Ka praegu ei ole keskpolügoon tavainimesele täiseti suletud territoorium – kui harjutusi ei ole käimas, võib sealt näiteks läbi sõita või seenele-marjule minna. Kogu polügoon või osa sellest on tavainimestele liikumiseks suletud ainult õppuste ajal.

Tähistatud ja valvatud

Kogemata kombel ohtlikule alale sattuda ei ole praktiliselt võimalik, sest polügooni piir on tähistatud postide, tõkkepuude ning infotahvlitega. Levandi ütleb, et samamoodi saavad tähistatud ka Soodla harjutusväli ja keskpolügooni ohuala. Õppuste ajal heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud ning vajadusel piiratakse sissepääs harjutusväljale. Selleks suletakse kaitseväe harjutusalade arendus- ja järelvalveohvitseri Heigo Lehe sõnul käidavates kohtades tee tõkepuuga ning paigutatakse mehitatud valve. Sissesõiduteede kollast värvi infotahvlitel on kirjas, mis harjutusväljal toimub ning ka vastutava isiku telefoninumber.

„Piirkonna inimesi teavitatakse väljaõppe läbiviimisest võimalikult aegsasti infotahvlite kaugu, ka erinevates meediakanalites ning veebilehtedel,“ kirjeldab Levandi kuidas harjutusväljadel toimuvast avalikkusele teada antakse. Kaitseväe kõikide harjutusalade kasutusinfot saab vaadata ka aadressil harjutusvali.mil.ee. Lisaks on kaitseväel plaanis ka mobiiltelefonipõhiseid teavitussüsteeme.

Planeeringud ja ehitusprojektid

Kohalikke elanikke puudutab harjutusvälja rajamine ja ohuala laiendamine eelkõige seeläbi, et nende elu muutub rahutumaks – laskmised ning liiklusmüra on paratamatult ümbruskonnas kosta. Paar talu jääb Soodla harjutusala piirilt 500 meetri kaugusele, kahe kilomeetri raadiuses elab 400 inimest. Keskpolügooni ohualasse jääb kaks püsielanikega kinnistut, millest üks on Leppoja turismitalu.

Heddy Klaseni ütlust mööda on nii harjutusväljal kui ka ohualal eramaid, mis pole elamumaad. „Kui Soodla harjutusväljade puhul peab kaitseministeerium eelkõige läbirääkimisi maade ostmiseks vastavalt turuhinnale, siis ohualadesse jäävatel aladel on võimaluseks kasutusõiguse seadmine 90 päevaks aastas,“ ütleb Klasen. Teisisõnu tähendab see, et neil päevil, mil ohuala on suletud, omanik oma valdustes viibida ei või.

Soodla harjutusväljale ei ole nõuniku kinnitusel kavas rajada püsivaid hooneid või muid rajatisi, eelkõige on plaanis sinna püstitada sihtmärgid laskmiste jaoks ning kohendada või rajada uusi pinnasteid manööverharjutuste tarbeks. Uusi manööverkoridore ja sihtmärgialasid on ette näha ka keskpolügoonile. „Selleks tehakse kas planeeringud või ehitusprojektid ja hinnatakse kavandatud tegevuste koosmõju,“ ütleb Kasen.

Soodla arendamiseks algatatakse esimene riigi eriplaneering – see on planeeringuliik, millega alates selle aasta juulist otsustatakse riiklikes või isegi rahvusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle. Õppuste tarvis esialgses valmisolekus peab Soodla olema 2017. aasta alguseks, mil esimesed lahingmasinad on Eestisse jõudnud.

  • Soodla harjutusväli asub Harjumaal, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on unbes 5865 hektarit.
  • Keskpolügooni ohuala hõlmab metsaalasid Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Läänes kattuvad laskmiste ohualad Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga ja idas Ohepalu looduskaitselaga. Polügooniga külgnevate ohualade pindala kokku on u 10 000 hektarit.
  • Harjutusväljasid (valitsejaks on kaitseministeerium) majandab ning majandamist finantseerib RMK.
  • Soodla harjutusväljale jääb Harjumaa metsaülema Andrus Kevvai andmetel u 1500 hektarit majandatavat riigimetsa.
  • Keskpolügooni ohualas on u 500 hektarit majandatavat riigimetsa, sh. 90 hektarit Lääne-Virumaalt.

———-

Link artiklile (koos piltidega, lehekülg 15) on siin: http://issuu.com/metsamees/docs/metsamees_124_150lpi?e=15852386/30698156

Kaart uuest, alternatiivsest trassist, mida RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateel matkajad peavad kasutama, kui polügoon kinni on:

Polügooni rada

 

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee, WTF | Sildid: , , , , , , , , | 1 kommentaar

Matkapoosekad

Zombikate panus RMK fotopanka sai alguse juba mõnda aega tagasi. 17.10.2015 tegime taaskord fotopäeva, et jäädvustada imelist sügist ja loodetavasti läbi nende jäädvustuste nakatada uusi inimesi matkapisikusse. Pildistas Külli.

Tsitre telkimisalal. Foto: Külli Tedre

Tsitre telkimisalal. Foto: Külli Tedre

Categories: Imeline Eestimaa, matkaklubi Z, media, tehtud | Sildid: , , , , , | 4 kommentaari

Matkaplaanid lähikevadeks

Hei kõigile!

Uus kuu on alanud ning ka ilmad läinud pisut soojemaks. Kui kellelgi on mingeid vahvaid ideid, millist (ja ka millal) toredat Eestimaa paika seekord külastada, siis lisage sellele postitusele või kirjutage kommentaaridesse. Ärgem Šotimaa plaane unarusse jätkem, kuid mõelgem ka lähitulevikule.

Mina omalt poolt pakun välja järgmise sihtkoha:

Vihterpalu põlendik 2010 aastal. (foto: Sämmipildid; http://sammipilt.blogspot.com/2010_10_01_archive.html )

Vihterpalu põlendik 2010 aastal.
foto: Sämmipildid; http://sammipilt.blogspot.com/2010_10_01_archive.html

Vihterpalu metsad. Asuvad Nõva puhkealal Lääne- ja Harjumaa piiril, Vihterpalu Veskijärve ning Tänavjärve ümbruses ning Läänemaa Suursoo läheduses. Maastikud on sealkandis Eestile taaskord üsna ebatüüpilised, vormituna arvukatest ulatuslikest metsapõlengutest viimase paarikümne aasta jooksul – häving, apokalüpsis ja taastärkamine.

Olete käinud Jussi nõmmel? Vihterpalu põlendikud on tänaseks päevaks üsna sarnased, ainult kaootilisemad – põlenud ning surnud puutüükad on suures osas maha võetud ning ära koristatud (mõned on siiski siiamaani püsti) ning maapinnal on hakanud tärkama uus alustaimestik.

Matk oleks suures osas off-road, kulgedes üle põlendikunõlvade, üle Läänemaa Suursoo rabamassiivide, jõudes lõpuks läbi Vihterpalu metsalaante asustuseni tagasi. Peatuda saaksime Veskijärve või Tänavjärve lõkkekohtades ning võib-olla ka kuskil suvalises kohas rabasaarel.

Kahjuks ei saa sinna kohale rongiga, seevastu viib kohale kaunikesti hõre bussiliiklus. Ehk siis seekord tasuks panustada ehk autodele.

Veel pole mul kahjuks kirjeldatud kohast päevakohaseid pilte, maastik on nüüdseks juba suurel määral muutunud.

Aegu saab organiseerida siin: http://doodle.com/xrn5xzmv8vcp8aa2

Hetkel on matk planeeritud nädalavahetusele 25.-27. aprill. Seekord teeme siis kahe ööbimisega. Telgid kaasa!

Praeguse seisuga minemas: Andre, Andy, Ingrid, Ivan, Jaanus, Kristel, Külli, Liina, Marju, Päike, Urmas, Jon.

Categories: Imeline Eestimaa, Matk, tulevikuplaanid | Sildid: , , , , , , , | 48 kommentaari

Zombihooaja avamatk 2014

Kallid sõbrad, on aeg taas matkama minna.

Paluküla hiiemägi

Paluküla hiiemägi sügisel

Võtke või jätke, kuid mulle tundub, et kevad pressib end vägisi peale ning ei kavatse kuhugi kaduda. Lausa patt oleks istuda toas ning lasta ajal lihtsalt niisama mööda tiksuda.

Läheks seekord matkama Raplamaale? Üle Paluküla Hiiemäe ning poollagunenud Loosalu raba laudtee.

Alustaksime Lellest (sinna saab ilusti rongiga kohale), sealt kulgeksime mööda Oandu-Ikla matkateed Paluküla poole (jah, sellesse osasee jääb kahjuks paar kilomeetrit asfaltteed) ning edasi juba sügavate metsamasiivide Loosalu raba poole. Loosalu raba äärsed metsad on vägagi märjad ja mudased, kuid kuna sel kevadel erililist suurvett pole (ega ei tule) siis võiks see olla põhimõtteliselt läbitav, mudaseks ja märjeks võib seal aga sellegipoolest saada.
Loosalu raba laudtee esimene osa on Pehmelt Öeldes Kahtlane, seda võib iseloomustada nii nagu rabaäärset metsagi – üsna seikluslik teerada.

Loosalu raba algus

Loosalu raba algus

Raba keskele jääb Eesti suurim rabajärv – Loosalu järv, mõne kilomeetri pärast jõuab tee Loosalu lõkkekohta, kus veedaksime ka öö.

Sealt edasi saab kulgeda läbi metsade mõnda Raplamaa Suvalisse Punkti, kus saab istuda lõpuks ka bussile ning koju sõita.

Matk toimub märtsi viimasel nädalalõpul, 29-30.03

Rong väljub laupäeval, 29. märtsi hommikul Tallinnast, Balti jaamast kell 9.10. Pilet maksab 3.80

Nagu plaanitud, alustame Lellest kell 10.32.  Sealt läheme edasi Paluküla poole, edasi üle Loosalu raba RMK Loosalu lõkkekohta, kuhu jääme ka ööseks. Lellest Loosalu lõkkekohani on ca 14 km. Tõenäoliselt pole meie liikumistempo distantsiga otseses korrelatsioonis, vähemalt viimane lõik päevateest tõotab tulla säärane pisut aeglasem.
Öösel keeratakse kella tund aega edasi. Ärge maha magage.
Järgmine päev on aga põnevam – ilmneb, et Raplamaa sügavustest on päris keeruline bussi abil (eriti pühapäeviti) minema pääseda. Kuid tagasi saab ka rongiga.

Ehk siis rongid lähevad Keavast kell 16.53 ja 19.59. Pilet maksab 2.50

Tee Loosalust Keavale saab olema üsna suvaline ja on ca 16 km pikk. Kulgeb see mööda kruusateid, läbi taluhoovide. üle rabalõikude ning kraavide ja läbi suvaliste metsasalude kus pole ei rada ega ka inimasustust. Vahetult enne Keavat ka üle turbartootmisväljade.
Kaua see kõik meil aega võib võtta, ei ole mul aimu. Tõenäoliselt kaua :).
Kindlasti tasub kaasa võtta jalanõud, mis hullusti vett läbi ei lase, kui lasevad, siis rohkem sokke ;). Bahillid on ka igati abiks, ma ei kujuta ette, millised kraavid seal metsade vahel on (suurvett sel aastal samas polnud võibolla polegi midagi hullu). Käimiskepid teevad ka suvalisel rabamaastikul kõndimist lihtsamaks.

Ilm saab nädalavahetusel olema sademeteta, vähese pilvisusega ning sisemaal ka üsna tuuletu, vaid pühapäeva õhtupoolikul läheb pilvisemaks ja tuulisemaks. Päeval on õhutemp. alla +10C, kuid öösel langeb see -2C kraadini või isegi veidi alla selle. Seega päris suve veel ei tule. Ei tule ka sääski, selle üle tasub muidugi rõõmu tunda :). Minek on oma telkidega seekord.

Kõik muu nagu ikka – söök on ühine, kõik muu- hea parem aga tuleb aga endal osta.

Kena kevadet!

Categories: Imeline Eestimaa, Matk, tulevikuplaanid | Sildid: , , , , , , | 68 kommentaari

Imeline Eestimaa

Suur tänu Armin ja Jorma.

Flying over Estonia with an octocopter from A&J on Vimeo.

Categories: Imeline Eestimaa | 1 kommentaar

Detsembris saabuvad kümnendi võimsaimad virmalised

Ilmajaam.ee artikkel by Teelemari Loonet

Kevo 2013 by Ky

Kevo 2013 by Ky

Päikese suure aktiivsuse tõttu on selle aasta detsembris oodata virmalisi, milletaolisi pärast seda enam järgmise 10 aasta jooksul näha ei saa.

Päikese aktiivsuse tippu ennustavad detsembrisse NASA teadlased ja näiteks Norras, kus virmalised on hästi nähtavad, on tänu sellele talvel oodata tavalisest enam turiste, vahendab The Local.

Päikese aktiivsustsükkel on 11 aasta pikkune ning tänavu jõuab see faasi, kus päikese magnetpoolused vahetavad kohad, tuues kaasa kõige selgemad ja kirkamad virmalised.

Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna juhataja vanemteadur Laurits Leedjärv kinnitas, et erakordselt aktiivne päike toob kirkad virmalised ka Eesti taevasse.

«Päikese aktiivsus mõjub maakeral igale poole. Aktiivsus on maksimumis umbes iga 11 aasta tagant ning praegu peaks see hetk olema. See kõver ei ole päris korrapärane, maksimumi täpset aega on raske öelda,» rääkis Leedjärv.

Ta selgitas, et kui tänavu on päikese aktiivsus tipus, siis pärast seda hakkab see langema, jõudes viie-kuue aasta pärast miinimumi ja hakates seejärel taas tõusma. «Sellise sinusoidi moodi kõverana see käib,» sõnas vanemteadur.

«Kas virmalisi üldse esineb atmosfääris, sõltub eelkõige päikese aktiivsusest, aga millest päikese aktiivsus ise sõltub, see on juba keerulisem küsimus. Magnetväli on üks põhiline tegur seal mängus, aga päris täpselt see füüsikaline mehhanism, et miks ta just niisuguste tsüklitena käib, lõpuni selge ei olegi,» rääkis Leedjärv.

Ta selgitas, et virmalisi ja magnettorme Maal põhjustavad päikeseplekkidest toimuvad aine väljapursked, plekkide arv aga muutub aja jooksul, mistõttu päikese aktiivsuse tsüklite tipud on erineva intensiivsusega. «Kõik need tipud või maksimumid ei ole ühekõrgused, mõnes maksimumis on päikeseplekke rohkem ja mõnes vähem, see on omakorda väga muutlik,» rääkis Leedjärv.

Virmalised ehk põhjavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste ehk niinimetatud päikesetuule kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Allikas: http://www.ilmajaam.ee/2564376/detsembris-saabuvad-kumnendi-voimsaimad-virmalised

Categories: Imeline Eestimaa | 1 kommentaar

Aegviidu – Ähijärve matkatee 2013

Uus matkatee on taas läbikõndimise ootel.

627 km. Matsimäe – Elistvere – Otteni – Vällamäe – Ähijärve. Eesti loodus on maagiline ning ega linnas niikuinii midagi targemat teha ei ole.

Plaan on siin.

Kuna seekordne matk tuleb pisut töisem kui eelmise aasta oma (sellega seoses võivad matkatee enda põhimarsruuti muutused sisse tulla – rada ei ole siiamaani veel päris paigas), siis pikaks ajaks me täpset kava ette anda ei saa. Kindel on see, et 16. oktoobriks jõuame Elistverre, kuid mis sealt edasi saab – millist rada pidi, millal ja kuidas me edasi läheme on tänaseks veel ebaselge. Ka peatuskohad võivad muutuda, sellega seoses ka kuupäevad ja distantsid. Oma plaanidest anname matkatee blogis igatahes teada. Aga kindel on see, et üllatusi tuleb seekord rohkem ette (noh, tee on ju ka pikem).

Seekord alusame vaid kahekesi.

Kuna tee Aegviidust Napuni (ning sealt ka pisut edasi) on palju-palju kordi ühte ja teist pidi läbi käidud ja väga tuttav, siis ei alusta me seekord päris algusest, vaid pisut kaugemalt – Matsimäe karjääri lõkkekohast. Niiviisi hoiame ka paar päeva kokku.

Seljakotid on veel raskemad kui eelmine kord, loodetavasti ei vaju me selle tõttu matkal väga palju lühemaks ;)

Näeme lõunarajal!

lõunarada

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee, tulevikuplaanid | 5 kommentaari

Augustimatk 2013 ehk talgud Naissaarel

Oli juttu, et teeks ühe kodumaise low budget matka 9-11. august. Kes on sellest huvitatud ja kas on koha osas ettepanekuid? Mulle meeldib ühistransport.

Update 12.08.2013: Pärast pikka arutelu otsustati minna Naissaarele tööle ehk korrastada matkaradu. Oli igati vahva!

Foto: Wikimedia.org / Graham from Los Angeles

Foto: Wikimedia.org / Graham from Los Angeles

Categories: Imeline Eestimaa, tehtud, tulevikuplaanid | 48 kommentaari

Matkatee eriblog on valmis!

Meie seikluseid ja läbielamisi RMK matkateel saab jälgida nüüd aadressil:  matkatee.wordpress.com. Hakkame tegema otsereportaaže Eesti metsadest ja soodest igal soodsal võimalusel, nii et jälgige blogi ja elage kaasa! Ja muidugi võib ka liituda.

Nagu te juba teate allolevast postitusest, avati RMK matkatee alles sel aastal ning Annist, Andrest ja Kaidist saavad ühed esimesed, kes kogu tee päris jalgsi ühekorraga otsast lõpuni läbivad. Kes ei ole veel kursis, millega tegu, lugege – Mis on matkatee?

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee | Sildid: , , , , , | Lisa kommentaar

Annemarie & Andre RMK matkateel

RMK matkatee tahvel

Oandu-Ikla matkatee

Sel suvel avati esimene tõeline matkatee Eestis – RMK matkatee, kogupikkusega ca 370 km. Tõenäoliselt olete kõik sellega juba kursis, aga kes veel ei ole, siis infot leiab RMK uuelt kodukalt: http://www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/matkatee-mis-see-on.

Koheselt peale matkatee avamist tekkis meil plaan tee ka ise otsast otsani jalgsi läbi käia ning teha seda “tavalise” jalgsimatka formaadis. Kuigi tee ametlik läbimise suund on Oandust Iklasse, siis meil on kavas läbida tee vastupidises suunas ja alustada Iklast 21. septembri hommikul. Matkatee läbimiseks oleme arvestanud koos puhkepäevadega 22 päeva. Seega plaanime lõpetada 12. oktoobril. Kuigi tee ametlik otspunkt on Oandu, tahame meie matkata mereni välja ja lõpetada mõned kilomeetrid hiljem Altjal (piirist piirini ikkagi ;)). Ettevõtmise õnnestumist kavatseme tähistada piduliku söömaajaga Altja kõrtsis.

Teel liikumine toimub eranditult jalgsi, ööbimine telkides ja teele jäävates metsaonnides (niipaljukest kui neid teele jääb). Rajalt teeme otsereportaaže matkatee eriblogisse, koos fotomaterjalidega, samuti peame ka matkapäevikut.

RMK matkaraja viit

Matkarada

Loomulikult on kõik huvilised oodatud kampa lööma. Õigemini on see meile isegi vajalik, sest on tarvis, et keegi meile aeg-ajalt söögikraami ja muud varustuse täiendust tooks. Samas on igati arusaadav, et 22 järjestikust vaba päeva ei pruugi paljud teist leida. Selleks avaldame nüüd oma matkaplaani, et igaüks saaks endale sobiliku ajavahemiku välja valida ja oma liitumisest märku anda.

Meie kanname kaasas vaid enese tarbeks vajalikku varustust. See tähendab, et liitujad peaksid ise hoolitsema oma toidu ja selle valmistamiseks vajaliku riistvara eest. Aga selle kõige üle saab täpsemalt arutleda näost-näkku, silmast-silma või siin kommentaarides.

Ja nüüd siis lubatud (esialgne) matkaplaan. Kuna matkani on veel kuu aega aega, siis võib selles plaanis veel ette tulla muudatusi. Samuti ei ole 100% kindel, et planeeritu ka täpselt kavakohaselt täide saab viidud – teel olles võib samuti plaanimuudatusi ette tulla.

RMK matkatee kaart

1. päev: 21.09 Ikla – Kabli, 18,5 km

2. päev: 22.09 Kabli – Laiksaare, 22,4 km

3. päev: 23.09 Laiksaare – Kilingi-Nõmme, 22,5 km

4. päev: 24.09 Kilingi-Nõmme – Pertlimetsa, 30,6 km

5. päev: 25.09 Pertlimetsa – Kõrtsi-Tõramaa, 16,5 km

6. päev: 26.09 Kõrtsi-Tõramaa – Hüpassaare, 13,2 km

7. päev: 27.09 Hüpassaare – Saeveski, 17 km

8. päev: 28.09 Saeveski,  0 km :) – puhkepäev

9. päev: 29.09 Saeveski – Kellisaare, 10 km

10. päev: 30.09 Kellisaare – Mukri, 20,5 km

11. päev: 01.10 Mukri – Tillniidu, 13 km

12. päev: 02.10 Tillniidu – Loosalu, 23 km

13. päev: 03.10 Loosalu – Hirvelaane, 18 km

14. päev: 04.10 Hirvelaane – Hiieveski, 33 km

15. päev:  05.10 Hiieveski – Napu 12 km

16. päev: 06.10 Napu – Nikerjärve 19 km

17. päev: 07.10 Nikerjärve – Jussi 22 km

18. päev: 08.10 Jussi – Paukjärve 5 km – puhkepäev

19. päev: 09.10 Paukjärve – Kalmeoja 13,8 km

20. päev: 10.10 Kalmeoja – Nõmmeveski 14,7 km

21. päev: 11.10 Nõmmeveski – Võsu 17,5 km

22. päev: 12.10 Võsu – Oandu – Altja 14,3 km

Distantsid on tegelikult mõõdetud üsna ligikaudselt (hoolimata komakohtadest ;)), aga oma liitumise planeerimisel ehk abiks ikka. Kokku on kogu teekond ca 375 km.

Mida varem oma liitumise plaanid kuupäevaliselt paika oskate panna, seda lihtsam on meil oma varustamist planeerida. Aga loomulikult võib liituda ka täiesti ekspromt – see on kindlasti äärmiselt meeldivaks üllatuseks. Kindlasti võib ka sõpru kaasa võtta ;)


Kohtumiseni matkal!

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee, tulevikuplaanid | Sildid: , , , | 23 kommentaari

Kevadhooaeg algas Soomaal

Tegime teise samalaadse tripi Soomaale. Ei olnud vähem kehv. Kohati oli põnevam see, et jää kattis enamuse osa veest, mistõttu tuli jäämurdjat mängida. Igati korralik, hoolimata sellest, et vett oli vähem kui mullu. Nägime 6 põtra.

Pilt: Ky

Categories: Imeline Eestimaa, tehtud | 4 kommentaari

Aegna ja Kräsuli suuskadel. 20. veebruar 2011

Tänud laheda pühapäeva eest. Pildid panin ka üles MEEDIA alla, aga kiiremini jõuad nendeni seda linki pressides.

Ky

Categories: Imeline Eestimaa | Lisa kommentaar

Valaste joa sild suleti ja lammutatakse

sild, millelt me (mitte ma) aasta tagasi laskumist harjutasime, on muutunud ohtlikuks ja lammutatakse. Praegu on sild suletud, ehkki inimesed pidid seal endiselt tatsuma ja keelusilte minema loopima o_O

http://uudised.err.ee/index.php?06207693

Categories: Imeline Eestimaa, WTF | 5 kommentaari

Create a free website or blog at WordPress.com.