Imeline Eestimaa

Valaste joa sild suleti ja lammutatakse

sild, millelt me (mitte ma) aasta tagasi laskumist harjutasime, on muutunud ohtlikuks ja lammutatakse. Praegu on sild suletud, ehkki inimesed pidid seal endiselt tatsuma ja keelusilte minema loopima o_O

http://uudised.err.ee/index.php?06207693

Categories: Imeline Eestimaa, WTF | 5 kommentaari

Muud saared mai alguses

Panen siia eraldi teemana need mõtted, kuna sain mitu huvitavat ideed arutamiseks. Ja niisama ka väike teaser.

Olen sinasõbraks saanud ühe meremehe Andrusega, kes näib tundvat oma käpik kõikidel meie saartel. Igatahes on ta meid nõus igast vingetesse kohtadesse sõidutama, ja plaaniks võiks võtta neid küll. Odav muidugi ei ole. Praegu ma olen saanud umbes selliseid 650 kr kanti pakkumisi. Muidugi annaks ka otsida ja puurida, kindlasti saaks vbl 50-100 kr odavamalt, aga ega need kauged saared odavad ka pole.

VAINDLOO jutt

Vaindlooga on tema sõnutsi nii, et kui ikka on torm, siis vbl me jääme sinna päris mitmeks päevaks vangi. Sita ilmaga ei riskita sõita (vähemalt meiesuguseid turiste sõidutada). Ise ta tahaks sinna väga minna, lubas ka piirivalvuritega kokku leppida. Sauna kohta ütles, et see on olemas, aga ei tea, kui kasutuskõlblik. Ühesõnaga, Vaindloo suurimaks takistuseks on siis see, et mai alguses on ilm väga sooda.

.

Alternatiiviks võiks olla KERI

Keri on Pranglist veidi rohkem kui 6 km põhja pool ja üks Eesti põhjapoolseimaid saari. Ta on u 400 m pikk, 100 m lai  kivine piklik saar, millel peale kibuvitsapõõsaste, kõrkjate ja 1 kidura õunapuu ei kasva midagi. Tormi korral löövat laineharjad otseselt peakohal kokku(!!??). Saarel on 2,5 kivimaja, arhitektuurilises mõttes aastatest 1950, hulk puitmaju ning majakas. Need kõik seisavad nukralt tühjalt.

Keril on aga töökorras saun ja ka meremees ütles, et sinna on kahtlase ilmaga mugavam minna.

Minule on see Keri idee igatahes koguaeg meeldinud ja ma tahaks sinna minna, kuigi mingit survet ma muidugi ei avalda.

.

OSMUSSAAR vist oleks rohkem matkamisesks, mitte pidutsemiseks

Osmussaar on Eesti loodepoolseim saar, ta on Eesti saartest suuruselt neljateistkümnes. Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km. Rannajoone pikkus on 14 km. Kaugus 7,5 km Põõsaspea neemest.

Osmussaar on metsavaene, pigem võsastunud (kadakas), pind on klibune. Saart läbib Balti klint, kõrgusega 6 meetrit. Saarel on mitmeid järvekesi mis on tekkelt neotektoonilise maatõusu tõttu merest eraldunud madalad lahesopid. Osmussaarel on mitmeid gneissbretša rahne, mis on tekkinud meteoriidiplahvatuse tulemusena 540 miljoni aasta eest. Saare suurimad rahnud Kaksikud on kaotanud ligi poole oma hiilgusest, kui vene väed II Maailmasõja ajal saarel leiduvaid bretšarahne kaitserajatiste ehitamise eesmärgil ära kasutasid. Täna on Kaksikute ümbermõõt ligi 30 ja kõrgus 3 meetrit.

Täna kuulub kogu saar Eesti riigile ja seda valdab keskkonnaministeerium. Saar taasasustati 2001. aastal, mil sinna kolis üks perekond lambakasvatuse eesmärgil.

Pärast Osmussaare elanikkonna esmakordset evakueerimist 12. juunil 1940 hakati baaside lepingu alusel saarele rajama rannakaitsepatareid.  1941. aastal rannakaitsepatarei aga õhiti, sest tuli taganeda saksa vägede eest. Osmussaare kangelaslik kaitsmine vene vägede poolt aga on ainult legend, kuna tegelikkuses ei pakkunud saare vallutamine sakslastele huvi ja venelaste tegevus piirdus ainult saarelt põgenemisega. Siiski pommitasid sakslased saart mitu päeva. Erinevaid lõhkekehi (nii ohutuid ka veel ohtlikke) on saarel leida tänini.

Osmussaare külastamine on lubatud kõigile huvilistele. Mais-juunis tuleb hoiduda lindude häirimisest Lõunasadama lähedal Boani neemel ja Inahamne järvel. Laagrisse jääda ja lõket teha võib ainult selleks ettenähtud paikades. Lõunasadama kaevu vesi on joogiks kõlblik. Saare külastajad, kes soovivad ka ise midagi saare heaks teha, võivad aidata saart vanametallist puhastada. Selleks tuleks silma hakanud vanametall, ükskõik kui väike või suur kogus, viia kas sadamasse või sõidutee äärde

http://www.osmussaar.ee/est/

.

.

.

Aksi / Äksi – asustamata saar väga lähedal

Aksi saar asub Prangli külje all ning läheduse tõttu kutsutakse teda ka vahel Väike Prangliks. Randlased kutsuvad Aksit vahel ka Äksi saareks. Aksil on ka linnukaitseala kus randumine lindude pesitsemisajal on keelatud ja karistatav. Paadisõit Leppneemest või Pranglilt Aksile kestab alla tunni kuid sadama puudumise tõttu tuleb suure laine korral olla valmis ka reisi ärajäämisele.

Aksi on olnud ajalooliselt paadiehitajate suurpere Aksbergide kodusaareks. Aksi paadimeistrite purjepaadid ja kalapaadid oli 20 sajandil hästi tuntud ja hinnatud randlaste hulgas. Nõuka ajal tehti Aksi saar tühjaks ja praeguseks ongi saar jäänud inimasustuseta. Saarel võib vaid kohata ohtralt rebaseid ja linnuluid. Aksi on Tallinnale lähim asustamata saar, pakkudes oma unikaalse loodusega kordumatu ja ekslusiivse elamuse külalistele.

Aksi on Naissaarele, Aegnale, Pranglile ja Pedassaarele alternatiiviks privaatsete ürituste korraldamisel. Aksil on maaliline liivarand, kiviklibused rannaalad, sood ja heinamaad ning lõkkeplats külalistele.

Aksi sobib eelkõige loodust austavale ja vastutustundelisele merehuvilisele, saarel tule tegemine võib toimuda vaid lõkkeasemel või rannas, kaugel eemal kergestisüttivast samblast ja oksarisust.

.

KRASSGRUND – külastades laidusid

Krassgrund on väike kiviklibune laid, mis asub Soome lahe lääneosas Pakri saartest läänes. See unikaalne lainetest välja upitav saareke paikneb veepinnani ulatuval paeplatool. Saarel ulatub pinnas 2,5 meetrit üle vee, kaldanõlvu moodustavad küllaltki järsud klibuvallid. Ometi on klibune Krassgrundi mereala suhteliselt kõrge biloogilise mitmekesisusega.

jätkan varsti….

Categories: Imeline Eestimaa, tulevikuplaanid | 8 kommentaari

Lõuna-Eesti väike “matk”

Sellised ilusad kolm päeva.

Categories: Imeline Eestimaa, media | 5 kommentaari

Enne kui meelest läheb…

keila juga suurvee ajalSeekordne talv on olnud erakordselt lumerohke ja külm. Veel talve selgroog murtud pole, märtsi paar esimest nädalat tulevad veel üsna talvised aga millalgi hakkab see lumemass ka sulama ning siis on oodata korralikku veemöllu.

Sel talvel jäätunud koskede külastamise/pildistamise magasime me lollil kombel maha (ehkki veel on tegelikult aega – sulailmad teevad asja tegelikult võimsamakski, oodata võiks ühte korraliku külma ja siis minna vaatama) aga kevadel, jäämineku aegu peaks küll ühe tiiru tegema – Jägala, Keila-Joa, Valaste (jah, natuke kaugevõitu) ning võibolla veel midagi. Vaatepilt peaks tulema vägev (eriti kui lumi kiirelt sulab) ning seda ju maha magada ei tahaks. Võibolla ei saa niipea säärast talve taas olema… Nii et tuleb peale passida!

Categories: Imeline Eestimaa, tulevikuplaanid | 5 kommentaari

we have seen nothing yet..

Krt, mis Välismaa, lähme uuesti Ida-Virumaale! Uskumatu..

pildid siin: http://seawayblog.blogspot.com/2008/03/when-ontika-fall-freezes.html

Categories: Imeline Eestimaa, tulevikuplaanid | Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.