Matkatee

Lunastuse matk

Viimasest matkast on möödumas pool aastat ja tundub, et oleks viimane aeg midagi uut orgunnida enne, kui zombitrippers päris foxygamers’iks muutub.

Pakun välja ühe aprilli nädalavahetustest: Duudel

Mulle sobiks läbida mõnda lõiku Peraküla-Aegviidu-Ahijärve matkateest. Näiteks Kose-Uuemõisa – Aegviidu. Samas võib pakkuda ka põnevamaid lokatsioone.

MATK TOIMUB 8-9-10 aprill! _MUUDETUD_ KONKREETNE KORRALDUSPOSTITUS allpool!

REEDENE VÄLJUMINE Balti jaamast rongiga kell 18:50 Tallinn – 19:40 Aegviidu!

shawshank
Advertisements
Categories: Matk, Matkatee | 44 kommentaari

Kaitseväe keskpolügoon ja Põhja-Kõrvemaa

Mõnda aega on nüüd möödas eelnevast emotsionaalsest hüüatusest kaitseväe keskpolügooni laienemise kohta, asjad on nüüdseks üsna palju selgininud ning veidi ka maha rahunenud. Annan teile lugemiseks oktoobrikuu “Metsamehes” ilmunud artikli asjade seisust Põhja-Kõrvemaal ja Soodla veehoidla ümbruses.

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa

Refereeritud ajakirjast „Metsamees“, oktoober 2015. Tekst: Kristiina Hanga

Vabariigi valitsus kinnitas augusti lõpus keskpolügoonile ohuala, mis hakkab olema neil päevil, mil polügoonil toimuvad suuremat sorti õppused, tavainimesele suletud.

Põhja-Kõrvemaal käima harjunud inimeste jaoks tähendab see, et 90 päeval aastast ei saa teatud piirkonnas, sealjuures näiteks Jussi ja Paukjärve loodusrajal liikuda. Ohuala asetseb polügoonist eelkõige lääne ja ida suunas ning haarab tüki ka RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateest, mistõttu on plaanis maha märkida alternatiivne rada, et matkalised ei peaks oma rännakul toppama jääma.Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna- ja planeerimisnõuniku Heddy Klaseni andmetel polügoonist välja jäävatel ohualadel sõjalist väljaõpet läbi viima ei hakata – nn. lahingutegevus käib endiselt praegusel polügoonil. Ohuala on tarvis, et tagada õppuste turvalisus, sest teoreetiliselt võib laskemoon väljapoole polügooni piire sattuda.

„Ohuala ei lähe RMK puhkealana kasutusest välja ning me üritame jätkuvalt pakkuda võimalikult head looduses liikumise võimalust,“ ütleb RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo. Ala sulgemisest, mis matkajate liikumist takistavad, on aegsasti plaanis teada anda ka loodusegakoos.ee leheküljel.

Lahinglaskmised liikumise pealt

Ohuala on tarvis, et arendada kaitseväe soomusmanööverdamisvõimet – tuleva, 2016. aasta lõpust on Hollandist Eestisse saabumas 44 jalaväe soomusmasinat CV9035. Kaitsevägi sooviks Klaseni ütlust mööda ideaalsete väljaõppetingimuste loomiseks veelgi suuremaid alasid – laiendatud ohuala on optimaalne miinimum, et tugevdatud soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmisi teha. Optimaalse lahenduseni jõudmisel on sõjalise väljaõppe arvelt tehtud hulganisti kompromisse, näiteks jäeti ohualadest välja Kõrvemaa suusarajad.

„Soomukitest pole kasu, kui võimas ja kallis varustus seisab kusagil laos, vaid sellega peab saama harjutada,“ selgitab Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna major Arti Levandi, miks keskpolügoon kaitseväele kitsaks jääb. Samuti on tema sõnul piisavate võimalustega harjutusalade olemasolu vajalik liitlasüksuste kohaloleku tagamiseks, siia harjutama tulevate üksuste eesmärgiks on korralik väljaõpe. Praegustes oludes, mil relvade ohuala jääb polügooni piiresse, saaks tulistada vaid seisvast soomukist, korraga kuni kolmest masinast. „Ohuala laiendamine võimaldab kaheteistkümnel soomukil korraga liikumise pealt lahinglaskmisi teha, kasutades erinevaid sihtmärke,“ täpsustab Heddy Klasen.

Lisaks ohualale moodustas valitsus tänavu suvel ka Soodla harjutusvälja – kui keskpolügoon on suuremate lahinglaskmiste ajal kinni, saavad ülejäänud üksused seal harjutada. Alasid valides analüüsis kaitsevägi Arti Levandi sõnul kogu Eesti territooriumi. „Ainus koht, kuhu on võimalik luua selline harjutusala, mis mahutaks uute ja võimsamate relvade ohuala on endise Nõukogude Liidu polügooni territoorium,“ kinnitab ta. Aastatel 1957-1992 kuulus keskpolügoon Aegviidu polügooni koosseisu, Soodla veehoidla lõunakallas oli aga kasutusel tankodroomina.

90 päeva oktoobri ja juuni vahel

Arti Levandi ütlust mööda plaanib kaitsevägi ohuala sulgemistega väljaõpet korraldada aegadel, mil see kohalikke elanikke ja looduses liikujaid võimalikult vähe häiriks. „Väldime tegevusi nädalavahetustel ning suviste puhkuste perioodil,“ täpsustab ta. „90-päevane sulgemisaeg jaotuks eelkõige oktoobri ja juuni vahelisele ajale. Proovime luua harjutusalade kasutamisse rutiinsed graafikud, et kohalikud elanikud teaksid sellega arvestada.“ Levandi rõhutab, et planeeritud laiendusega ei kaasne suuremahulist ja pikaajalist maa-alade sulgemist. „Ohualad suletakse ainult konkreetsete laskmiste ajaks ja seda võidakse vastavalt harjutustele ja kasutatavale relvastusele teha ka tsoonidena, nii et korraga ei pea sulgema kogu ohuala.“

Ka praegu ei ole keskpolügoon tavainimesele täiseti suletud territoorium – kui harjutusi ei ole käimas, võib sealt näiteks läbi sõita või seenele-marjule minna. Kogu polügoon või osa sellest on tavainimestele liikumiseks suletud ainult õppuste ajal.

Tähistatud ja valvatud

Kogemata kombel ohtlikule alale sattuda ei ole praktiliselt võimalik, sest polügooni piir on tähistatud postide, tõkkepuude ning infotahvlitega. Levandi ütleb, et samamoodi saavad tähistatud ka Soodla harjutusväli ja keskpolügooni ohuala. Õppuste ajal heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud ning vajadusel piiratakse sissepääs harjutusväljale. Selleks suletakse kaitseväe harjutusalade arendus- ja järelvalveohvitseri Heigo Lehe sõnul käidavates kohtades tee tõkepuuga ning paigutatakse mehitatud valve. Sissesõiduteede kollast värvi infotahvlitel on kirjas, mis harjutusväljal toimub ning ka vastutava isiku telefoninumber.

„Piirkonna inimesi teavitatakse väljaõppe läbiviimisest võimalikult aegsasti infotahvlite kaugu, ka erinevates meediakanalites ning veebilehtedel,“ kirjeldab Levandi kuidas harjutusväljadel toimuvast avalikkusele teada antakse. Kaitseväe kõikide harjutusalade kasutusinfot saab vaadata ka aadressil harjutusvali.mil.ee. Lisaks on kaitseväel plaanis ka mobiiltelefonipõhiseid teavitussüsteeme.

Planeeringud ja ehitusprojektid

Kohalikke elanikke puudutab harjutusvälja rajamine ja ohuala laiendamine eelkõige seeläbi, et nende elu muutub rahutumaks – laskmised ning liiklusmüra on paratamatult ümbruskonnas kosta. Paar talu jääb Soodla harjutusala piirilt 500 meetri kaugusele, kahe kilomeetri raadiuses elab 400 inimest. Keskpolügooni ohualasse jääb kaks püsielanikega kinnistut, millest üks on Leppoja turismitalu.

Heddy Klaseni ütlust mööda on nii harjutusväljal kui ka ohualal eramaid, mis pole elamumaad. „Kui Soodla harjutusväljade puhul peab kaitseministeerium eelkõige läbirääkimisi maade ostmiseks vastavalt turuhinnale, siis ohualadesse jäävatel aladel on võimaluseks kasutusõiguse seadmine 90 päevaks aastas,“ ütleb Klasen. Teisisõnu tähendab see, et neil päevil, mil ohuala on suletud, omanik oma valdustes viibida ei või.

Soodla harjutusväljale ei ole nõuniku kinnitusel kavas rajada püsivaid hooneid või muid rajatisi, eelkõige on plaanis sinna püstitada sihtmärgid laskmiste jaoks ning kohendada või rajada uusi pinnasteid manööverharjutuste tarbeks. Uusi manööverkoridore ja sihtmärgialasid on ette näha ka keskpolügoonile. „Selleks tehakse kas planeeringud või ehitusprojektid ja hinnatakse kavandatud tegevuste koosmõju,“ ütleb Kasen.

Soodla arendamiseks algatatakse esimene riigi eriplaneering – see on planeeringuliik, millega alates selle aasta juulist otsustatakse riiklikes või isegi rahvusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle. Õppuste tarvis esialgses valmisolekus peab Soodla olema 2017. aasta alguseks, mil esimesed lahingmasinad on Eestisse jõudnud.

  • Soodla harjutusväli asub Harjumaal, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on unbes 5865 hektarit.
  • Keskpolügooni ohuala hõlmab metsaalasid Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Läänes kattuvad laskmiste ohualad Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga ja idas Ohepalu looduskaitselaga. Polügooniga külgnevate ohualade pindala kokku on u 10 000 hektarit.
  • Harjutusväljasid (valitsejaks on kaitseministeerium) majandab ning majandamist finantseerib RMK.
  • Soodla harjutusväljale jääb Harjumaa metsaülema Andrus Kevvai andmetel u 1500 hektarit majandatavat riigimetsa.
  • Keskpolügooni ohualas on u 500 hektarit majandatavat riigimetsa, sh. 90 hektarit Lääne-Virumaalt.

———-

Link artiklile (koos piltidega, lehekülg 15) on siin: http://issuu.com/metsamees/docs/metsamees_124_150lpi?e=15852386/30698156

Kaart uuest, alternatiivsest trassist, mida RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateel matkajad peavad kasutama, kui polügoon kinni on:

Polügooni rada

 

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee, WTF | Sildid: , , , , , , , , | 1 kommentaar

RMK Matkatee lõunarada läbi tehtud!

Neljapäeval 14. Novembril jõudsid Ande ja Kristel väikese toetusmeeskonna saatel Ähijärvele. Nende selja taha jäi terve Eesti kõige pikem rada – RMK Matkatee lõunarada. Suurt saavutust tähistati Ähijärvel võimsa õhtusöögi ja saunatamisega, millele järgnes reedel kultuuriprogramm Võrus ja öösel vastu laupäeva korralik aftekas juba Tallinnas.

Täpsem muljetamine koos teekonna kirjeldusega areneb Matkatee blogi lehel.

Pilte näeb siit.

lounaraja_lopetamine_wp
IMGP5434_wp

Categories: Matkatee, tehtud | Sildid: , , | Lisa kommentaar

Aegviidu – Ähijärve matkatee 2013

Uus matkatee on taas läbikõndimise ootel.

627 km. Matsimäe – Elistvere – Otteni – Vällamäe – Ähijärve. Eesti loodus on maagiline ning ega linnas niikuinii midagi targemat teha ei ole.

Plaan on siin.

Kuna seekordne matk tuleb pisut töisem kui eelmise aasta oma (sellega seoses võivad matkatee enda põhimarsruuti muutused sisse tulla – rada ei ole siiamaani veel päris paigas), siis pikaks ajaks me täpset kava ette anda ei saa. Kindel on see, et 16. oktoobriks jõuame Elistverre, kuid mis sealt edasi saab – millist rada pidi, millal ja kuidas me edasi läheme on tänaseks veel ebaselge. Ka peatuskohad võivad muutuda, sellega seoses ka kuupäevad ja distantsid. Oma plaanidest anname matkatee blogis igatahes teada. Aga kindel on see, et üllatusi tuleb seekord rohkem ette (noh, tee on ju ka pikem).

Seekord alusame vaid kahekesi.

Kuna tee Aegviidust Napuni (ning sealt ka pisut edasi) on palju-palju kordi ühte ja teist pidi läbi käidud ja väga tuttav, siis ei alusta me seekord päris algusest, vaid pisut kaugemalt – Matsimäe karjääri lõkkekohast. Niiviisi hoiame ka paar päeva kokku.

Seljakotid on veel raskemad kui eelmine kord, loodetavasti ei vaju me selle tõttu matkal väga palju lühemaks ;)

Näeme lõunarajal!

lõunarada

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee, tulevikuplaanid | 5 kommentaari

Palju õnne, Andre, Annemarie ja Kaidi!

Te saite hakkama!

Zombid said hakkama. Paša kiidab heaks. Foto: Ivan

Vaata lisaks – Matkatee eriblogi

Categories: Matkatee, tehtud | Sildid: , | Lisa kommentaar

RMK matkatee pidulik lõpuüritus

tere, kõik tubli metsarahvas,

nagu vist kõik juba teavad, matkavad praegu mööda Eesti pikima RMK matkateed praegu Andre, Anni ja Kaidi, kellega vahepeal liituvad niisama toreduse mõttes teised külalised. Ja nii pikk kui see ka pole, hakkab nominaalselt 370km pikkune matkatee saama vaikselt otsa, matkalised on juba homme ületamas Tallinn – Narva maanteed ning hakkab paistma teekonna lõpp Altjas.

Altjas on planeeritud raja eduka läbimise puhul pidada igati võimas pidu kohalikus kõrtsis ja sellele peole on kutsutud nägu näitama kõik meie matkaseltskond, kõik teised matkaseltskonnad, toredad inimesed, kellega matkarajal vahepeal kokku põrkasime, kõik sõbrad ja tuttavad, muud täiesti suvalised kõrvalised isikud ja üldiselt kõik metsa ja matkamise sõbrad!

Üritus toimub käesoleva nädala reede õhtul 12. oktoobril. Matkaliste ennustuste järgi peaksid nad reedel Altjasse jõudma kella 6-7 paiku, ja siis kohe lähekski pidu lahti. Seega kõik potentsiaalsed huvilised on teretulnud selleks ajaks ilmuma. Loomulikult võib kohal olla ka varem ja saata matkaseltskond RMK matkatee viimastel meetritel, või siis hoopis ühineda eelmisel õhtul ja käia viimane raja lõik koos põhiseiklejatega läbi.

Kuna ürituse logistika saab tõenäoliselt järjekordselt olema keeruline, palun oma plaanidest anda teada siia kommentaaridesse või minule telefonil 503 13 52.

Ole kohal!

PS: hetkel välja kujunenud plaan on kommentaarides.

happy trails,
Ivan.

Lahemaa metsad. Foto: Ivan

Categories: Matkatee, pidu, tulevikuplaanid | 20 kommentaari

Mitte päris piirist piirini, ehk liitume korraks RMK matkateelistega.

Selleks nädalavahetuseks on planeeritud toetusüritus RMK matkatee blogi pidajatele – nimelt liitume nendega reedel 28.09 ja käime läbi teekonda Saveskist Mukrini. Hetkel on kambas mina, Külli, Andy ja Kristel, kõik teised huvilised on teretulnud. Tõenäoliselt tuleb meil organiseerida autologistika, ja seda kahe autoga, nii et mida rohkem rahvast seda soodsam (ja segasem).

Andke endast märku, kes tahab minna ja öelda Andrele &Co, kui lollid nad ikka on, et siukese ilmaga kolmeks nädalaks metsa ronisid :D

Foto: Ivan

Categories: Matkatee, tulevikuplaanid | 12 kommentaari

Matkatee eriblog on valmis!

Meie seikluseid ja läbielamisi RMK matkateel saab jälgida nüüd aadressil:  matkatee.wordpress.com. Hakkame tegema otsereportaaže Eesti metsadest ja soodest igal soodsal võimalusel, nii et jälgige blogi ja elage kaasa! Ja muidugi võib ka liituda.

Nagu te juba teate allolevast postitusest, avati RMK matkatee alles sel aastal ning Annist, Andrest ja Kaidist saavad ühed esimesed, kes kogu tee päris jalgsi ühekorraga otsast lõpuni läbivad. Kes ei ole veel kursis, millega tegu, lugege – Mis on matkatee?

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee | Sildid: , , , , , | Lisa kommentaar

Annemarie & Andre RMK matkateel

RMK matkatee tahvel

Oandu-Ikla matkatee

Sel suvel avati esimene tõeline matkatee Eestis – RMK matkatee, kogupikkusega ca 370 km. Tõenäoliselt olete kõik sellega juba kursis, aga kes veel ei ole, siis infot leiab RMK uuelt kodukalt: http://www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/matkatee-mis-see-on.

Koheselt peale matkatee avamist tekkis meil plaan tee ka ise otsast otsani jalgsi läbi käia ning teha seda “tavalise” jalgsimatka formaadis. Kuigi tee ametlik läbimise suund on Oandust Iklasse, siis meil on kavas läbida tee vastupidises suunas ja alustada Iklast 21. septembri hommikul. Matkatee läbimiseks oleme arvestanud koos puhkepäevadega 22 päeva. Seega plaanime lõpetada 12. oktoobril. Kuigi tee ametlik otspunkt on Oandu, tahame meie matkata mereni välja ja lõpetada mõned kilomeetrid hiljem Altjal (piirist piirini ikkagi ;)). Ettevõtmise õnnestumist kavatseme tähistada piduliku söömaajaga Altja kõrtsis.

Teel liikumine toimub eranditult jalgsi, ööbimine telkides ja teele jäävates metsaonnides (niipaljukest kui neid teele jääb). Rajalt teeme otsereportaaže matkatee eriblogisse, koos fotomaterjalidega, samuti peame ka matkapäevikut.

RMK matkaraja viit

Matkarada

Loomulikult on kõik huvilised oodatud kampa lööma. Õigemini on see meile isegi vajalik, sest on tarvis, et keegi meile aeg-ajalt söögikraami ja muud varustuse täiendust tooks. Samas on igati arusaadav, et 22 järjestikust vaba päeva ei pruugi paljud teist leida. Selleks avaldame nüüd oma matkaplaani, et igaüks saaks endale sobiliku ajavahemiku välja valida ja oma liitumisest märku anda.

Meie kanname kaasas vaid enese tarbeks vajalikku varustust. See tähendab, et liitujad peaksid ise hoolitsema oma toidu ja selle valmistamiseks vajaliku riistvara eest. Aga selle kõige üle saab täpsemalt arutleda näost-näkku, silmast-silma või siin kommentaarides.

Ja nüüd siis lubatud (esialgne) matkaplaan. Kuna matkani on veel kuu aega aega, siis võib selles plaanis veel ette tulla muudatusi. Samuti ei ole 100% kindel, et planeeritu ka täpselt kavakohaselt täide saab viidud – teel olles võib samuti plaanimuudatusi ette tulla.

RMK matkatee kaart

1. päev: 21.09 Ikla – Kabli, 18,5 km

2. päev: 22.09 Kabli – Laiksaare, 22,4 km

3. päev: 23.09 Laiksaare – Kilingi-Nõmme, 22,5 km

4. päev: 24.09 Kilingi-Nõmme – Pertlimetsa, 30,6 km

5. päev: 25.09 Pertlimetsa – Kõrtsi-Tõramaa, 16,5 km

6. päev: 26.09 Kõrtsi-Tõramaa – Hüpassaare, 13,2 km

7. päev: 27.09 Hüpassaare – Saeveski, 17 km

8. päev: 28.09 Saeveski,  0 km :) – puhkepäev

9. päev: 29.09 Saeveski – Kellisaare, 10 km

10. päev: 30.09 Kellisaare – Mukri, 20,5 km

11. päev: 01.10 Mukri – Tillniidu, 13 km

12. päev: 02.10 Tillniidu – Loosalu, 23 km

13. päev: 03.10 Loosalu – Hirvelaane, 18 km

14. päev: 04.10 Hirvelaane – Hiieveski, 33 km

15. päev:  05.10 Hiieveski – Napu 12 km

16. päev: 06.10 Napu – Nikerjärve 19 km

17. päev: 07.10 Nikerjärve – Jussi 22 km

18. päev: 08.10 Jussi – Paukjärve 5 km – puhkepäev

19. päev: 09.10 Paukjärve – Kalmeoja 13,8 km

20. päev: 10.10 Kalmeoja – Nõmmeveski 14,7 km

21. päev: 11.10 Nõmmeveski – Võsu 17,5 km

22. päev: 12.10 Võsu – Oandu – Altja 14,3 km

Distantsid on tegelikult mõõdetud üsna ligikaudselt (hoolimata komakohtadest ;)), aga oma liitumise planeerimisel ehk abiks ikka. Kokku on kogu teekond ca 375 km.

Mida varem oma liitumise plaanid kuupäevaliselt paika oskate panna, seda lihtsam on meil oma varustamist planeerida. Aga loomulikult võib liituda ka täiesti ekspromt – see on kindlasti äärmiselt meeldivaks üllatuseks. Kindlasti võib ka sõpru kaasa võtta ;)


Kohtumiseni matkal!

Categories: Imeline Eestimaa, Matkatee, tulevikuplaanid | Sildid: , , , | 23 kommentaari

Create a free website or blog at WordPress.com.