Märkamatult on saabunud 2018. aasta ning on aeg uus matkahooaeg avatuks kuulutada!
Seekordne avamatk toimub 02.03 – 04.03 ning viib meid Viitnalt piki Rutkaste-Ohepalu oosi läbi Ohepalu Tapale. Jah, ma tean, me oleme midagi sarnast ükskord varem juba korraldanud – see suvine matk, mis on läinud ajalukku kui üks verisemaid zombiüritusi üldse.

Nii et kas ma siis kordame sama asja?
Ei, tegelikult mitte. Isegi marsruut ei ole päris sama mis tookord. Teine on ka aastaaeg, muutunud on maastik ja ka seltskond. Ning kirsiks tordil on õhtune saun/kümblustünn/jääauk/peavari Ohepalus, Linnumäe loodustalus.
Plaan on siis järgmine: alustame 2. märtsi õhtul Viitnalt ning ööbime sealsamas lähedal, Viitna Linajärve ääres metsas. Kui keegi peaks leidma, et metsas ööbimine on veidi ekstreemne (mul ei ole ausalt õrna aimugi, milline ilm siis on, kuid arvatavasti on ikkagi talv) siis saab ta tulla järgmisel, 3. märtsi hommikul Viitnale ning siis meiega koos matkama hakata.
Sel päeval ongi meil ees ca 17 km pikkune matk – alustuseks rändame Viitna järvede ääres, kuni jõuame Loobu jõeni, siis ületame jõe piki vastloodud rippsilda (üks tuttav tegi möödunud suvel :) ) ning tõuseme siis Tapa-Pikassare vallseljakule, piki mida rändamegi Ohepalu külla (mööda sedasama oosi käisime osaliselt ka aastaid tagasi, oosist eemal on marsruut seekord pisut teine, nii et kattuvus on ca 60 % :) )
Nimetatud vallseljak on üks suurimate kõrguse vahedega oose Eestis, kõrgemates kohtades on oosi harja ja jalami vahe ligi 50 meetrit, nii et allpool kasvavate puude ladvad rajani ei ulatugi. (Tegemist on vana jääaegse liustikujõe põhjaga – pärast jää sulamist sai jõeorust hoopis kõrge-kõrge voor). Seesama oos on minu tähelepanekute põhjal ka vähemalt kahe hundikarja territoriumi piiriks – rajal käies tuleb vaadata ette, et piiritähistesse – huntide s**ahunikutesse ei astuks.
Ohepalus ootab meid saun, mille juurde kuulub ka õues olev sooja veega kümblustünn ning loomulikult ka jääauk. Ööbida saab katuse all, nii et telki püstitada ei ole vaja, mingisuguse magamiskoti aga võiks ikkagi kaasa võtta, sest voodiriiete olemasolus ei ole ma 100% kindel, samuti ei pruugi olla piisavalt voodikohti, nii et mõned peavad magama põrandal, seega ka magamismatt on paraku vajalik.

(foto Linnumäe talu kodulehelt)
Viimasel päeval, 4. märtsil on meil ees ca 12 km pikkune matk Tapale. Kirsiks tordil on raja viimane lõik, seesama mis Tapa linna ja Tapal painevate sõjaväeüksuste koostöös (õigemini selle puudumise tõttu) korralikult üles songitud sai ning millest ma hiljuti ka meie FB grupis kirjutasin. Võibolla saavad jalad märjaks, võibolla on kõik korraliklt jääs, eks paistab.
Tapalt aga saab istuda rongile ning sõita endale vajalikus suunas kodu poole.
Sauna ja majutuse eest tasuma ei pea, see on minu poolt. Sööme ikkagi ühiselt, nii on lihtsam ja mugavam. Ma loodan, et selleks matkaks jõuame hankida ka uue esmaabipaki, elu on näidanud, et… sealkandis läheb vaja.
Kaardilink Google Mapsis asub siin.
Muu info – transport, söök, kaardid, muu värk – täieneb jooksvalt, nii et hoidke blogil silm peal!

VIIMASED KOMMENTAARID