Zombifliiside tellimine

Meil on juba mitu aastat olnud plaan teha ühed zombikate fliisjakid – kunagi tellitud klubi t-särgid on enamusel nüüdseks vist juba läbi kulunud (vähemalt minul küll)

Me võiksime siinkohal mingites piirides kokku leppida, mida me siis soovime, siis on lihtsam otsida ja valikut teha; vastasel korral võib fliiside hankimine veel kaua venida ;)

Palun mõelge ja pange kirja, milline peaks üks zombikate fliis olema. Mõned kriteeriumid, mille peale mõelda oleksid järgmised:

*Soojapidavus. Kas fliis võiks olla pigem paks ja raske ja hästi soe või selline õhem ja kergem ning kantav ka suvel? Selles mõttes, et kas selline tõsine talvine fliis või pigem sügisene-kevadine (mõelge, mida teil endal vaja võiks olla)

*Värv. Millist värvi eelistate?

*Kujundus. Milliseid kujunduselemente peaks fliisil olema? Suur või väike ZT logo, üks või kaks, rinnal või seljal või ülse kuskil mujal…

*Funktsionaalsus. Kõrge või madal krae, kapuuts, kui palju taskuid ja kuskohas, kui palju pingutuspaelu, varukatel kinnitusaasad kinnastele, eraldi sisetaskud, lukuga taskud, taskud telefonidele, jms.

*Kas fliisil võib olla ka mõni muu logo peale meie oma?

*Hind. Milline oleks see summa, mille oleksite nõus selle überfliisi eest välja käima?

Zombietrippersi särgid

.

.

.

on tulnud mitmepoolne ettepanek tripperite särkide tootmiseks. Ikka siuksed lahedad. naistele naiste lõikega jne. Jah?

Ideid võib siia pursata.

Talvematkale!

Niisiis, kuupäevad on paigas ja näib et lähebki minekuks.

Veidi ka vajaminevast varustusest

Järgneva nädala ilmateade on natuke ebamääane – kuna Põhja-Euroopa kohal möllab praegu tsüklon, on selle käitumist veidi keerukas ette arvestada ja nii võib järgneva nädala ilm meile üllatusi tuua.

Tõenäoliselt jääb ilm pehmeks ja sobmuseks (t ülalpoole -10 kraadi, võibolla tuleb isegi sula) aga on ka võimalus, et nädala lõpuks läheb selgeks ja üpris külmaks (kui Uuralite kohal olev kõrgrõhkkond siiapoole liigub). Seega tuleks igasugu oludeks valmis olla.

Autodest. Autosse tuleb kindlasti kaasa võtta lumelabidas (selline tõhusam, taskuvariant hästi ei sobi ;)) kuna tõenäoliselt on teed täis tuisanud ning võib ette tulla olukordi, kus tuleb autot välja kaevata. Ka krokodillid võivad vajalikuks osutuda, eriti kui pakane peaks võimust võtma. Krokodillide kasutamine aga eeldab kahte autot ühes kohas, soovitatavalt matka lõpp-punktis :)

Kuna metsaonnides ei pruugi üldse puid olla tuleks kaasa võtta saag ja kirves, häda korral tuleb metsaalust risust puhastada (sellega seoses lumest kah)

Riietusest ja muust. Soojad sokid ja korralikud saapad on hädavajalikud! Saapad ei tohiks vett eriti palju läbi lasta ning võiks olla ikka säärega, sokid peavad olema soojad ning jalaga koos ka saapasse mahtuma. Ei pea vist mainima, et sokke tuleb kindlasti kaasa võtta mitu paari. Ja unustage puuvillased niitsokid ära! Ma olen sel talvel juba külmavõetud varbaid kohanud, mitte ei tahaks, et see kellegagi meist juhtub.  Kõige kurvemal juhul võib varvastest lausa ilma jääda (see nõuab muidugi küll ka harukordset lollust ja ebaõnne ;))

Soe pesu. Jällegi üks element, ilma milleta talvematkal on raske hakkama saada. Seljakotiga lumes käimine (ükskõik kas jala, räätsade või suuskadega) on füüsilist pingutust nõudev ning paratamatult läheb selg märjaks, seda ka väga külma ilmaga. Lisaks sellele on külma ilmaga paigal olemine (lõunapausid jne) ka muidu jahe. Seetõttu peab soe pesu olemas selline, mis ka niiskena sooja hoiab või vett üldse ei seo – villane, sünteetilisest materjalist või võrk) Suusapesu sobib väga hästi. Jälle – puuvill on VÄGA halb variant (ma ei väsi seda kordamast; puuvill läheb higistades märjaks, seob vett väga hästi, seisma jäädes hakkab sellega aga koheselt külm, sest märg puuvill ei hoia sooja ja kuivab kaua) Kui tõesti on vaid puuvillast sooja pesu, siis tuleb seda mitu paari kaasa võtta ning välitingimustes vahetada.

Tuulejope tuleb võtta kaasa – pole midagi hullemat kui talvel tormituule kätte jäämine – välistemperatuur võib olla nt -5 kraadi, kiirusel 15 m/s puhuv tuul aga tekitab -16 kraadise külma tunde ning -10 kraadiga 20 m/s puhuv tuul tekitab lausa -35 kraadise külma tunde. Ja külma tuisuga lendavad ringi peened jäänõelad, millega vastu nägu saada on valus.

Väga kasulik asi on näomask (või suusamask) – see on üks soojemaid ja kergemaid riietusesemeid – see kaitseb pead, kaela ja nägu jahtumise eest – selle võib halva ja tuulise ilmaga pähe panna ning öösel magadeski pähe tõmmata – nee ei pea pead magamiskotti sisse toppima (eriti kasulik klaustrofoobikutele!) Loomulikult ei tohiks ka see olla puuvillane.

Iseenesestmõistetavalt peavad ka kindad olema soojad. Käed hakkavad väga kergesti külmetama, eriti kui seljakott piirab käte verevarustust. Kindaid võiks olla kaasas lausa kaks paari – kui üks paar saab märjaks, siis on kohe hea kuivad kätte panna.

Lisapatareisid tuleb kindlasti kaasa võtta – pealambid ja kaamerad lähevad külma ilmaga kiiresti tühjaks, sama kehtib ka mobiiltelefonide kohta.

Termosed! Veepudelites läheb vesi jäässe ning külma ilmaga on väga hea sooja jooki kaasas kanda. Veeprobleeme iseenesest muidugi ei teki – lund on kõikjal, seda tuleb lihtsalt sulatada.

Kindlasti ei tohi keegi maha jätta tulesüütamisvahendeid – tikke, tulemasinaid ja muud säärast. Lisaks võiks igaüks kaasa võtta ka küünlajupi – sellega on hea tuld põlema saada. Süütetabletid ka paha ei tee.

Talvel, eriti lumesaju või tuisuga on väga lihtne ära eksida, seetõttu peab kamba peale olema kaasas vähemalt kaart+kompass, soovitatavalt ka GPS.

Ja veel – igaüks peaks seekord ka endale isiklikult kaasa võtma midagi energirikast söömiseks – šokolaadi, halvaad vms, kuna nede kulu võib üpris suur olla ning ühisetl piisavat hulka kaasa võtta neid ei oskagi. Muu söök tuleb ikka kamba peale osta.

Muu vajalik on kirjas siin

Küsimusi?

Lumes liikumisest – räätsad ja suusad

Talvematk, eriti praeguse ilmaga on suvisest väljasõidust hoopis tõsisem ettevõtmine. Liikuda on raskem – lund jätkub igale poole ja üsna palju, ilmad on külmad ning päevad lühikesed – see seab kõrgemad nõudmised varustusele ja ettevalmistusele.

Lumes liikumisest

Esimene probleem on ringi liikumine – lumi raskendab jalgsi liikumist oluliselt ning juba põlvekõrgune lumi muudab seljakotiga liikumise väga vaevaliseks, rääkimata sellest et jalad hakkavad üsna tõenäoliselt külmetama. Metsa all võib leiduda lausa rinnuni hangesid või üle pea auke – mõni metsaalune auk on pehmet lund täis tuisanud ja oh seda üllatust, kui sinna jalgsi sisse koperdad – sel viisil võib matkaline ühe hetkega teiste silmist lume alla kaduda.

Variandid on liikuda räätsade või suuskadega. Suusad võivad põhimõtteliselt olla igasugused, tavalised klassikasuusad on üsna kindel valik, vabatehnika (uisusuusad) võivad natuke väikseks jääda – need on lühemad, kitsamad ja neil on madal nina, seetõttu võivad need sügava lumega lume sisse lihtsalt kinni jääda. Aga mööda lumist autoteed on nendega väga hea sõita.

Spetsiaalsed matkasuusad erinevad sportlikest klassikasuuskadest tihti vaid klambri poolest – neid on võimalik kinnitada pea igasuguse saapa külge, sportlik suusk nõuab aga suusasaabast. Kui suusasaapad on olemas, siis saab ilusti ka tavalise suusaga sõita. (Siin tekib muidugi väike nõudmine suusasaapale – matkaks hea suusasaabas on kõrge säärega ning agressiivse tallamustriga, nii saab nendega käia ka siis kui suuski all pole). Ühesõnaga – head matkasuusad on rohmakad, määrimist mitte vajavad (mehaanilise pidamisega) ning kõrge ninaga klassikasuusad (backcountry murdmaasuusad tegelikult). Eesti kaitseväe suusad sobivad matkamiseks ka hästi (lihtsalt nad tahavad sõjaväesaabast, need on aga talvel veidi külmad, kinnitust saab aga vajadusel ju vahetada) ehkki need on väga lihtsad ja robustsed. Laiad ja lühikesed jahimehesuusad on juba teine asi – nendega aga pole kuigi mugav edasi liikuda (on laiad nagu kelgud, ei libise väga hästi), küll on nendega hea aga sügavas lumes paigal passida.

Muide, Eestis on talvehooajal enamus metsaaluseid suusajälgi täis, jalgsiradu on hoopis raskem leida :)

Väga sügava ning pehme lume puhul, samuti ka metsas puurontide/juurikate vahel on aga parimaks variandiks räätsad. Räätsadega liikumine pole küll nii kiire ja kerge kui suuskadega, aga need takistavad väga hästi lume alla vajumast ning neid on ka lihtsam transportida kui suuski. Lisaks sellele ei nõua need mingit erivarustust (nt. suusasaapaid ja suusakeppe, ehkki käimis-/suusakepid on kindlasti hea mõte talvel kaasa võtta – tasakaalu on kergem hoida). Räätsad võib vajadusel ka kergesti seljakoti külge kinnitada, suuskade selga panemine ja niiviisi ringiliikumine on tüki maad keerulisem :)

Räätsadega kandmiseks sobivad põhimõtteliselt igasugused jalanõud, enamik räätsasid ongi mõeldud kandmiseks matkasaapaga.

Räätsadega liikumises pole ka midagi keerukat, ehkki see võib algul harjumatu tunduda – astuda tuleb rahulikult ning suunaga ülevalt alla, jooksma hakates võib rääts mingi veidra nurga alla lumme kinni jääda – nii võib ninali kukkuda.

Räätsadest võib pikemalt lugeda siit

Lumes liikudes (ükskõik kas jalgsi, räätsade või suuskadega) on soovitatav kanda ka säärekaitseid ehk bahille – need ei lase lund püksisäärde ning hoiavad püksisääred kuivad.