Esmaabipakk matkale

Mida võiks siis üks korralikum matka-esmaabipakk sisaldada?

Mitte liiga palju aga kõike vajaminevat ;) Niikuinii ei kavatse keegi matkal pikemalt haigeks jääda ning kui see ka peaks juhtuma tuleb matk lihtsalt katkestada, tagasi pöörduda ja arsti juurde minna. Seega tervet apteegitäit kõikvõimalikke ravimeid ei tasu kaasas tassida.

Miks üldse seda lisakoormat kaasa vedada? Tõenäosus, et juhtuks midagi, kus kogu paki sisu tarvis läheb on loomulikult kaduvväike. Praktika on aga näidanud seda, et kui mõnda asja mitte kaasa võtta, läheb seda kindlasti tarvis ning kui esmaabipakki üldse mitte kaasa tarida siis suudab kogu matkagrupp ühekorraga ennast hirmsal kombel ära kriimustada, ära veristada, ära põletada ning herilasepessa kukkuda. Seega garanteerib esmaabipaki kaasavõtmine selle, et kellegagi ei juhtu kogu matka vältel eriti midagi :)

OK, kõige olulisem polegi mitte see, mis imevahendid kõik esmaabipakis kõik kaasas on, vaid see, et selles leiduvaid vahendeid osataks kasutada ning ilma paanikata esmaabi anda (et siis esmaabi andmise eest vastutav tegelane ei tohiks verd nähes kohe pilti taskusse panna). Samuti peab esmaabipakk olema kiirelt leitav (seljakoti põhjas, muude asjade keskel või all ei ole hea idee) ning niiviisi komplekteeritud, et paki avamisel selle sisu kohe mööda metsaalust laiali ei pudeneks ja tuulega minema ei lendaks.

Sisu sõltub muidugi ka matka pikkusest, matkagrupi suurusest ja kohast kuhu matkama minnakse – mägedes või troopikas läheb tarvis tihtipeale teisi asju kui Eestis matkates. Mida pikem matk ning mida rohkem inimesi – seda rohkem on ilmselgelt vaja asju kaasa võtta.

Parim lahendus on selline kui igal matkagrupi liikmel on endal kaasas mõned plaastrid ja isiklikud ravimid (mida ta teab, et tal tarvis võib minna) ning grupi peale üks suurem ning korralikult komplekteeritud väliapteek.

Eestis on arstiabi enam-vähem kõikjal üsna hõlpsasti kättesaadav. Kui kellegagi peaks midagi tõsist juhtuma, siis tähtsaim ning tihti ka ainuvõimalik esmaabivahend on laetud akuga mobiiltelefon abi kutsumiseks. Isegi kui tavalevi pole, siis tuleb võtta telefonist välja kõnekaart, telefon taas sisse lülitada ning helistada hädaabinumbrile 112. See töötab ka kõige hullemas leviaugus.

Matkamiseks piirkondadesse, kus arstiabi ei ole kiirelt kättesaadav (võib lausa mitmeid päevi aega võtta) tuleb muidugi põhjalikumalt varustuda. Ekspeditsioonil peaks kaasas olema arst või vähemalt mingisuguse meditsiinialase haridusega inimene, lisaks ka vahendid, mis võimaldavad kannatanut transportida ning vajadusel elus (või enam-vähem ühes tükis) hoida kuni meditsiiniasutusse jõudmiseni. Abiks on ka GPS, millega saab päästeteenistusele anda täpsed õnnetuspaiga koordinaadid ning mõnikord on abi ka signaalleegist (sellised pulgad, mis annavad välja eradat leeki ning tekitavad värvilist tossu, et näiteks helikopterilt oleks võimlalik õnnetuspaika juba eemalt leida).

Järgnev nimekiri on esmaabipakist nii umbes nädalase matka jaoks parasvöötmes, eeldusega, et arstiabi raskemate õnnetuste või haigestumiste korral on kõikjalt maksimaalselt mõne tunniga kättesaadav. Põhimõtteliselt siis tavaliste kohalike matkade jaoks :)

Loomulikult pole alljärgnev kohustuslik aga annab mingisuguse esialgse pildi, mis kaasas võiks olla. Koguseid pole välja toodud, see oleneb eelpoolnimetatud asjaoludest.

Niisiis, asjad mis mul esmaabipakis olemas on:
Traumakomplekt
Eri laiusega sidemerullid (nt 3 erinevat laiust, mõni rull võiks olla ka steriilne)
Võrkside – sideme fikseerimiseks
Rull tugeva liimiga laia plaasterteipi
Kõikvõimalikud erineva kuju ja suurusega plaastrid (neid kulub üsna palju!)
Mõned steriilsed plaastrid (sügavamate haavade või raskemate põletuste puhuks – põletushaavad paranevad aeglaselt ning nakatuvad väga kergesti)
Steri-strip plaastrid – väiksed kitsad steriilsed plaastriribad haava servade kokku tõmbamiseks. Hädapärast asendavad õmbluseid.
Geelplaastrid (kutsutakse ka villiplaastriteks, väga head villide ja muidu hõõrumiste puhul, aga on ka üsna kallid).
Elastikside – liigesevigastuste fikseerimiseks. Probleemiks on jällegi sidemerulli suhteline kogukus.
Desinfektant (asi millega haavu ja marrastusi desinfitseerida, tavaliselt mõni alkoholiga sprei, nt. Cutasept.)
Antiseptiline salv haava- ja muude nahakahjustuste hoolduseks. Väldib haavanakkust ning kiirendab naha taastumist, nt. Bephanten Plus.
Alkoholiga immutatud puhastuslapikesed
Steriilsed süstlanõelad – üsna asendamatud vahendid pisemate operatsioonide läbiviimiseks – pindude või puugi suiste eemaldamiseks nahast, vesivillide dreenimiseks jne.
Mõned hügieenitampoonid – tegemist on põhimõtteliselt veekindlalt pakitud ja kokkusurutud vatiga – lisaks sihtotstarbelisele kasutamisele saab neid lahti harutades kasutada põhimõtteliselt igal pool kus vatti võik tarvis minna (verejooksude sulgemisel, lõkke süütamisel jne).
Haavatampoonid – ruudukujulised paksemad steriilsed lapikesed või padjakesed verejooksu sulgemiseks või haava puhastamiseks. Kui läheb nende kasutamiseks, siis kulub neid tavaliselt ohtralt, nii et võta neid kaasa varuga.
Maniküürikäärid (või muidu väikesed käärid, riiete või sideme lõikamiseks, mul endal on tavaliselt kaasas ka suuremad sidemekäärid)
Väikesed pintsetid
Vatitikud
Kummikindad
Salv põletuste leevendamiseks (nt. BurnShield, sobib ka päikesepõletuse puhuks)
Termotekk alajahtumise ja šoki vältimiseks
Külmakompress soovitatavalt keemiline, st. paki mudimisel puruneb selle sees olev väike ampullike ja pakk läheb ise külmaks. Probleemiks on see, et selline kompress on üsna suurte mõõtmetega ja vaid ühekordselt kasutatav. Kui on olemas pudel jääkülma vett polegi kompressi olemasolu nii tähtis.
Valuvaigistav ja põletikku alandav geel (nt. Olfen või Fastum)

Ravimid
Söetabletid. Igasugu kõhuhädade ja mürgistuste puhuks.
Valuvaigisti (võiks olla kahte erinevat sorti, mõnele inimesele üks või teine ei pruugi eriti mõjuda. Need võiks olla näiteks ibuprofeen ja paratsetamool). Karmimatel matkadel, kui kambas on ka arst või parameedik, võiks olla kaasas ka tugevamaid vahendeid, kuid siis võiks juba ka igasuguseid muid vidinaid kaasas olla.
Antihistamiinikum (allergiaravim – jällegi võiks olla kaks erinevat ravimit erinevate toimeainetega samal põhjusel, mis valuvaigistitegi puhul)
Epinefriin (ehk adrenaliin) – väga oluline ning tihti lausa elupäästev vahend puhuks, kui kellelgi on tugev allergia näiteks herilaste või mesilaste vastu. Tegu on kalli retseptiravimiga, mida peaks kaasas kandma see, kes teab, et ta võib allergilise reaktsiooni tõttu šokki langeda.
Leevendav vahend kõhulahtisuse või kerge soolenakkuse korral. Parimad on igasugused suspensioonid, mida vette segada nt. Smecta. Võib olla ka mingi otseselt kõhulahtisust vähendav ravim, nt. Imodium (loperamiid), aga valesti doseerimine võib viia hoopis kõhukinnisuseni, mis pole ka just eriti mugav.
Pikemal matkal võib probleemiks saada ka tasakaalustamata toitumise korral tekkiv kõhukinnisus – pidev üksluine menüü ning tugev füüsiline stress (eriti kui matkaja pole sellega harjunud) võib seedimisega kõiksuguseid vastikuid imesid teha. Seega võiks kõhukinnisti kõrval kaasas olla ka sooletegevust ergutav vahend. Oluline on just see, et vahend ergutaks soolte motoorikat, mitte ei vähendaks vee imendumist jämesoolest. Hästi sobivad naturaalsed, näiteks paakspuukoorest tehtud preparaadid kuid ka muud looduslikud vahendid on tõhusad. Väga head on ka näiteks spetsiaalsed kiudaineid sisaldavad toidulisandid (nt. TehoLaxa Fruits & Fibre).
Probiootikum – kapslid piimhappebakteritega, seedetegevuse korrastamiseks. Tihti tekib just matka alguses seedimisega probleeme – inimene pole veel uue menüü ja füüsilise stressiga harjunud. Nt. Gefilus või Lactoseven.
Nohurohi ja kurgurohi – Matkadel juhtub päris tihti, et nina läheb kinni, seda peaasjalikult harjumatu kliima, õhuniiskuse/kuivuse ja stressi tõttu. See on üsna ebamugav ning magades põhjustab norskamist. Seetõttu on hea mingisugust nina kiirelt avavat spreid kaasas kanda (xymelin, otrivin vms). Mõnikord võib ka kurk valusaks minna – imemistabletid on sel puhul head.
Glükoositabletid. Kiire energialaks kui madalast veresuhkrust peaks pilt päris kõikuma hakkama.

Nahahooldus
Nahakreem. Külma ja tuulega, samuti külmas mudas mütates kipub näo-ja kätenahk kuivama ning lausa praguema, see on aga üsna ebameeldiv. Nt. Essex, Helosan või Nivea niisutavad rasvakreemid aitavad nende problemide vastu. Ka Elizabeth Ardeni Eight Hour creme on hea vahend nahalõhede ja -kareduse leevendamiseks, lisaks kiirendab see väiksemate nahavigastuste paranemist.
Hüdrokortisoonisalv haudumuste ja hõõrdumisvigastuste ja allergiliste nahareaktsioonide leevendamiseks.

Muud
C-vitamiin. C-vitamiin kiirendab rakkude uuenemist ning ei pidurdab rakkude kahjustumist. Rasketel matkadel, kus füüsiline koormus on suur võiks seda lausa toidu kõrvale lisaks võtta, üsna suurtes kogustes. Lisaks sellele aitavad suured C-vitamiini kogused (kuni 6 g päevas!) külmetushaiguste vastu kui kohe esimeste haigusnähtude ilmnemisel korralik ports ära võtta.
Toniseerivad vahendid – zenšenn, guaraana, tauriin, kofeiin jms. Pisut energiat ja motivatsiooni eelseisvaks rakeks pingutuseks. Peale rasket pingutust tekkivate lihaskrampide- ja valu vastu aitab magneesium ja piisav kogus vett.
Füsioloogiline lahus (steriilne) – väga hea vahend suuremate haavade loputamiseks. Tavaliselt on müügil keskmise suurusega plastikampullides.
Joodilahus. Väga hea haavade desinfitseerimiseks, mõju kestab kaua. Samuti saab joodilahusega väga hästi vett puhastada – neli-viis tilka liitri vee kohta ja lasta paarkümmend minutit seista. Tapab igasugu bioloogilist ollust, aga jätab veele kergelt nõmeda kõrvalmaitse (hambaarstikabinet). Problemiks on see, et joodilahus sööb läbi plastikust, seetõttu võib apteegist saadud pudel üsna kergelt lekkima hakata ja esmaabipaki ning seljakoti ära määrida.
Kaaliumpermanganaat. Põhimõtteliselt sama lugu, mis joodiga – lahja lahus sobib haavade puhastamiseks, mõne teraga saab vett puhastada jne. Lisaks saab kange kaaliumpermanganaadilahusega (tugevalt violetne värv) lumele joonistada kui peaks olema tarvis hädakutsungit nt. lennukile või helikopterile edastada.

Vastavalt matka iseloomule võib esmaabipakk sisaldada igasuguseid asju, erinevaid ravimeid, meditsiiniseadmeid, lahaseid jms., kuid se on pigem juba arsti või parameediku teema.