Magamiskottidest üldiselt

Ehk Kõik Mida Sa Oled Kunagi Magamiskottidest Teada Tahtnud
(ja veel palju muud, mida sa kunagi teada ei ole tahtnud)

Üsna Pikk Jutt, nii et varu lugemiseks aega ja viitsimist.

Kuidas muretseda head magamiskotti kehva kliimasse (eks siis siiasamasse)?

Kummalisel kombel on Eestist võrdlemisi raske leida meie talvekliimasse korralikku magamiskotti. Küll on hinnad kõrged, küll pole koti materjal sobilik ja peamine – valik on kahetsusväärselt väike. Ega ka vist turunõudlus kuigi suur pole – Eestis kõrgmägesid ega liustikke pole ning rõhuv enamus „normaalseid“ inimesi käib ikka vaid suvel matkamas või väljas ööbimas.

Kuna meie turul on valik väike (aga siiski mitte olematu – üht-teist ikka leiab) siis jääbki tihti vaid üle kott välismaalt tellida. Hind tuleb ikkagi enam-vähem sama – meie kauplustes müüdavatele toodetele on juba transpordi- tolli- vahendus- jms. kulud sisse arvestatud ning loomulikult paneb ka kauplus omalt poolt kõvasti otsa, et kasumit teenida. Iseenesest mõistlik ja loogiline.. Aga ükskõik kustkohast endale magamiskotti valida tuleb ikkagi hästi teada mille jaoks ning millist magamiskotti valida, muidu võib kasvõi müüja ebakompetentsuse (või lausa ahnuse) pärast petta saada ja päris tõsiselt külmetada. Siin ongi siis väike juhend algajale magamiskotimuretsejale.

Erinevad magamiskotid
Magamiskotte saab liigitada nende kuju, otstarbe, temperatuurivahemiku ning täidismaterjali järgi. Kuju on peaasjalikult kahesugust – neljakandilised (tekiks lahti käivad) ja kookonikujulised. Jahedama ilma kott peaks kindlasti olema kookon – tekiks avaneval kotil jääb koti põhja, lukkude vahele auk kust soe õhk välja läheb ja selle tõttu hakkavad jalad külmetama. Lisaks on kookon paremini keha ümber, mistõttu kotis olev soe õhk ei jahtu nii kiirelt maha. Magamiskott ei tohiks olla ka liiga suur ega liiga väike – liiga suurde jääb palju tühja ruumi, mis jahtub kiirelt ning liiga väiksesse ei mahu lihtsalt magama. Põhimõtteliselt on magamiskott kolmes suuruses (kui spetsiaalselt lastele mõeldud välja arvata) – lühike (pikkusele kuni 165 cm) keskmine (pikkusele kuni 180 cm) ja pikk (pikkusele kuni 195 cm või rohkem) Loomulikult on Eestis matkamiseks mõttekam muretseda pigem liiga suur kui liiga väike magamiskott, kuna suurde kotti saab jätta näiteks oma üleriided, siis täidavad need ära üleliigse õhuruumi ning on hommikul head soojad selga panna. Pigem väikest kotti kasutavad hardcore alpinistid, väike kott on loomulikult kergem ja eks kuidagiviisi kägaras mahub ikka magama, ehkki mugav see just pole.

Milline magamiskott on piisavalt soe?
Kõige tähtsam koti karakteristik on tootja poolt määratud temperatuurivahemik, milles kotti kasutada soovitatakse. Vähegi korralikele kottidele on harilikult peale märgitud kolm või neli numbrit mis näitavad, millistes temperatuurivahemikes on kotti soovitatav kasutada. Kui neid numbreid pole, siis sobib kott tõenäoliselt vaid toatemperatuurile (sedagi sisetingimustes kus pole eriti niiske). Olen ka sellise „säästumarketi“ kotiga metsas käinud ja senikaua kui oli soe polnud probleemi (siis aga poleks kotti justkui üldse vaja) niipea aga kui jahenes ja ma nohu ja muud hädad sain saatsin need kotid kus see ja teine ning muretsesin väheke tõhusama koti mis vähemalt suvel veidikenegi sooja hoidis.

Kuna kuni viimse ajani ühtset standardit kottide soojapidavuse hindamisel polnud siis iga tootja temperatuuriskaala erines teistest tootjatest ja võis mõnikord tähendada ükskõik mida. Alates 2005 aastast on üritatud sisse viia magamiskottide soojusmõõtmise standardit – CE EN13537. Igatahes on neil kottidel peale märgitud neli temperatuuri – ülemine maksimaalne, ülemine mugavus, alumine mugavus ja ekstreem.

Ülemine maksimaalne
– kõrgeim t mille juures on veel mugavalt magada, nii et kotti märjaks ei higista. Üsna mõttetu number tegelikult kuna soojas pole kotti tegelikult väga vajagi ning niikuinii saab lukud ja nöörid ju lahti teha.

Mugavuspiir (naistele) – madalaim temperatuur mille juures keskmine täiskasvanud naine saab väljasirutatud asendis mugavalt magada

Alumine mugavuspiir (meestele) – madalaim temperatuur, mille juures keskmine täiskasvanud mees saab mugavalt kägarasendis magada.

Alumine ekstreempiir – madalaim temperatuur, mille juures on kotis viibides võimalik vältida tõsist hüpotermiat kuid kohe kindlasti ei saa magada ning on ka reaalne külmetumise oht.

Ah jaa, suvistel kottidel (alumine komfort üle +5) on hinnangud antud alasti inimese kohta, talvistel (komfort alla +5) soojas aluspesus inimese kohta.

Nii et siis kõige tähtsamad numbrid on need keskmised. Enamustel inimestel on see alumine mugavuspiir kuskil nende kahe vahel – mina ise valin ka kotte nende kahe numbri keskmise järgi (nt kui ma tahan kotti, millega mul oleks 0 kraadi juures veel mugav magada võtan ma koti kus naiste alumine on kuskil +3 ja meeste alumine umbes -3. Muidugi on temperatuuritaluvus individuaalne ning mõni rambo võib magada saada ka koti ekstreemtemperatuuri juures, ehkki sellised juhud on üsna harvad. Aga mõni kraad komfordi piires üles-alla on täiesti tavaline, minu enda kevad-sügis kotil on kirjas komfort +4 kraadi, aga olen täiesti hästi saanud ka 1 kraadi juures lageda taeva all magada, nii et soe just polnud aga väga külm ka ei hakanud. Aga soojad sokid ja müts aitasid ehk ka. Nii et minu jaoks oleks selle koti komfort umbes -1 kraadi.

Mõnikord on vanematele või sertifitseerimata tootja kottidele märgitud vaid kolm numbrit – ülemine kasutuspiir siis alumine mugavustemperatuur meestele ning ekstreemtemperatuur. Seega kõige tähtsam number on see keskmine. Muide, USA kottidel ongi tihti ainult märgitud see keskmine temp., sedagi F kraadides.

Minu kogemust pidi üritavad müüjad mõnikord kotti pähe määrida just selle ekstreemtemperatuuri järgi. See number ei ole tegelikult väga oluline sest matkal tahaks öösel ikkagi magamisega mitte enda elu päästmisega tegeleda. Kõige alumine number EI NÄITA seda temperatuuri, millega selles kotis magada saab!!!

Kui kotil pole peal EN13537 tunnustust ega nelja temparatuuri ei tähenda see ometi, et tegu oleks halva kotiga. Standardi järgi sertifitseerimine ning testimine läheb tootjale päris palju maksma ning mõned tootjad testivad oma kotte seetõttu ise. Eks need numbridki mis sellel kotil on näitavad enam-vähem seda kuidas hea magada on aga ei ole teada kuidas need numbrid on saadud ja kuidas testitud. Võimalik on näiteks see, et kotti on testitud näiteks sõdurite või kogenud mägimatkajate peal kes on väga heas vormis ja nii võib tavalisel inimesel, kes magab sertifitseerimata kotis, mille mugavuspiir on -5, ka +5 kraadi juures päris külm hakata. Säärased näited on õnneks siiski harvad ning enamasti võib magamiskotile kantud numbreid usaldada. Eks see öine mugavus oleneb ju ka sellest kui väsinud ollakse, kui korralikult on söödud, mis magades seljas on ja kui tugev on tuul või kui suur õhuniiskus. Nii et need numbrid on ka kõige parema tahtmise juures ligikaudsed.
Igatahes aitab standard magamiskotte omavahel paremini võrrelda – kui isegi temperatuurivahemik individuaalselt päris ei klapi, siis on vähemalt teada, et sama standardi järgi testitud teine samade omadustega kott ongi samade omadustega.

Selle temperatuuriskaala järgi saabki kotid jagada erinevatesse klassidesse – suvised, kevad-sügis ehk kolme aastaja kotid, talvised ehk nelja aastaaja kotid ning ekstreemsed ehk viie aastaaja kotid.

Suvistel kottidel on temperatuurivahemik (ülemisest ekstreemini) umbes +20 – +5. Ütleme nii et +20 või kõrgema temperatuuri puhul on kotis niikuinii palav magada ning selletõttu on paljud suvised kotid ka harilikult tekiks lahti käivad – kui kotis sees hakkab palav tee see lihtsalt lahti ning võta tekiks peale (kookon on muidugi natukene väiksem ja kergem kuna riiet on selles lihtsalt vähem.) Paremad suvised kotid on hästi kerged ja ka väga väikeseks kokku pakitavad – ägedamad neist mahuvad lausa taskusse.

Kolme aastaaja kotte sobib kasutada suurema osa aastast, ehkki suvel võivad need pisut palavad olla. Need kotid on enamuses kookonikujulised nii et tekiks neid nii lihtsalt teha ei saa. Samas on sellised kotid kõige universaalsemad ning ühel matkahuvilisel võiks selline kindlalt olemas olla, paljudel vaid selline kott ongi. Temperatuurivahemik on tavaliselt +20 kuni -15, alumine mugavuspiir jääb kuskile +5 ja -5 vahele. Need kotid on ka valdavalt päris kerged ehkki nii väikseks kui suviseid kotte neid kokku pakkida ei saa.

Nelja aastaaja kotid on mõeldud kasutamiseks külmemate ilmadega peamiselt talvel või ka halbadel kevad-või sügisöödel. Nime poolest küll neli aastaaega aga suvel kasutamiseks on need kindlasti liiga palavad ja mõttetult suured ja rasked. Temperatuurivahemik on neil umbes +15 kuni -30 või isegi -40 aga mugavusvahemik jääb harilikult -10 ja -20 vahele. On ka talviseid kotte, mille mugavusnäitajad on veel nadimad, mingi -4 ja -9 vahel, nendes magamiseks tuleb kasutada paksu pesu ja sokke ja mütsi, siis saab näiteks -10 juures täiesti magada. Sellised kotid on muidugi odavamad aga eeldavad paljude riietega magamist, mis pole iseenesest kuigi mugav. Talvised kotid on üldiselt juba päris rasked (paari kg kanti) ning eriti väikseks neid kokku pakkida ei saa, parimal juhul korvpallisuuruseks. Samuti on nende hind juba ka päris märkimisväärne.

Viie aastaaja ehk ekstreemkotid ongi mõeldud kasutamiseks ekstreemtingimustes – väga kõrgel mägedes, polaarekspeditsioonidel jne. Temperatuurivahemik vast niiväga hirmuäratav polegi – tavaliselt +10 kuni -50 või (kõige soojemal kotil, mida ma tean on – 80) aga mugavuspiir on päris hea – isegi alla -25 nii et -35 või -40 kraadiga saab täitsa magada. Mõnikord on sellistele kottidele juurde lisaks veel ümbriskotid ja sisekotid nii et nendega saab magada lausa -50 – -60 kraadise pakasega ning ära külmuda neis ei saagi. Säärased kotid on päris rasked (4-5 kilo) ja suured ja hirmkallid. Odavaima viie aastaaja koti saaks vist mingi 7000 krooni eest.

Magamiskoti materjal
VÄGA OLULINE on magamiskoti täidismaterjal. Täidiseid on kahte tüüpi – sulgtäidis ning sünteetiline täidis.

Täidiste puhul kehtib lihtne põhimõte – sooja hoiab alati seisev õhk. Seega mida rohkem seisvat õhku suudab täidismaterjal endasse mahutada – mida kohevam see on – seda soojem see on.

Suurem osa „kõrgtehnoloogilisi“ magaskotte on sulgtäidisega. Kõrgekvaliteediline sulg on parim teadaolev soojusisolatsioonimaterjal. Sulg on ka kerge ning väga suures mahus kokku pressitav – nii võibki mõnikord pisikesest pakikesest leida täismõõdulise ning hästi sooja hoidva magamiskoti. Sellised kotid on eriti hinnas näiteks mägimatkajate seas, kellel iga lisakilo ning iga kuupsentimeeter seljakotis on lausa elulise tähtsusega.
Täidiseks kasutatakse harilikult euroopa hane udusulge (goose down) odavamatel kottidel ka pardisulge. Sulg on ka väga vastupidav – sulgtäidisega magamiskotti võib kasvõi kümneid aastaid iga päev kokku-lahti pakkida ilma et täidis olulisel määral soojahoidvaid omadusi kaotaks. Sulg on ka pehme – sulekotid tunduvad väga mõnusad ja mugavad. Välja arvatud mõned üksikud, on ka viie aastaaja kotid sulgtäidisega. Sulgtäidisega talvekott kaalub umbes poolteist kilo ning võib kokkupakitult isegi jalgpallist väiksem olla. Magamiskoti suurus on seljakotirännakutel väga oluline, eriti kui tahta lisaks magamiskotile seljakotti panna ka veidi toitu, vett ning varuriideid.

Sulgtäidise kvaliteedi mõõtmiseks kasutatakse ühikut CUIN („fill power“ – cube inch per ounce), et põhimõtteliselt näitab ruumi, mida mingi kaaluühik sulgi on võimeline ära täitma. Kuna soojusisolaatoriks magamiskotis on ikkagi seisev õhk, siis mida kohevam sulg, seda soojem ja kvaliteetsem kott. Tavalistel, odavamatel sulgkottide täidistel on see kuskil maksimaalselt 400, (osa täidisest on udusuled ning osa tavalised suled.) Väga korralikel kottidel on see üle 500 ning tippklassi toodetel 700 ja rohkemgi. Parim olemasolev on 950+ CUIN – see tähendab seda, et üks unts (ca 28 g) sulgi on võimeline ära täitma rohkem kui 950 kuuptolli ruumi – see on ikka väga-väga kohev ja soe ja kindlasti ka astronoomiliselt kallis (põhimõtteliselt spetsiaalselt aretatud Siberi või Pürenee emaste hanede käsitsi valitud kõige peenemad ja soojemad udusuled, kitkutud kõhult ja rinnalt) Teine mõnikord kohatav ühik näitab udusule ja sule vahekorda täidised (down ja feather), näiteks 90/10 tähendab 90 % udusulge ja 10% sulge. Mida suurem vahekord udusule kasuks, seda kvaliteetsem ja kohevam täidis, aga ka seda õrnem. 100% udusulge on kõige soojem aga ka kõige kallim ja üsna õrn, seega on parimates kottides see vahekord umbes 95/5 vms.

AGA – sulgtäidisel on üks väga suur puudus, mis minu meelest kaalub üles kõik selle boonused. Nimelt kaotab sulg märjaks saades KÕIK oma soojahoidvad omadused. Märg sulekott on sama hea kui voodilinast õmmeldud kott ning sellega jahedas magada üritamine sama virgutav kui tärpentiniga klistiiri tegemine. Kui peaks näiteks mägedes, kus õhutemp. on öösel -30 sulgtäidisega magamiskott märjaks saama, siis järgmist hommikut ei pruugigi enam näha. Õnneks on nii külmas valdavalt ka piisavalt kuiv, vesi on lumena maha sadanud.
Eesti kliimas seda lõbu aga pole. Nii sügised kui ka talved (mõned üksikud päevad välja arvata) on siin üpris niisked nii et mitte mingil juhul ei tahaks talvematkaks soovitada sulekotti.
Lisaks eelpoolmainitud ebameeldivale omadusele sulg ka kuivab praktiliselt igavesti. Inimene higistab öösel paratamatult ning hommikul ärgates tuleb seega sulemagamiskott paariks tunniks tuulduma jätta. Ning paarinädalasel matkal kipub sulekott paratamatult lõpuks läbi niiskuma ja muutub oluliselt külmemaks kui matka algul. Juba väike niiskus vähendab sule soojahoidvat toimet, nii võib hommikul sulekotis olla külmem kui õhtul magama minnes.
Veel on sulekotte keerukas puhastada – eelpoolnimetatud omaduse tõttu ei tasu seda märja lapiga väga nühkima minna. Sulekotti võib küll kausis pesta aga ega sulgedele see hästi ei mõju, mõne pesukorra järel ei vasta kotile kantud numbrid tõenäoliselt enam tegelikkusele. Lisaks kuivab läbimärg sulekott mitu päeva.
Ja veel – head sulekotid on väga kallid.
Tegelikult ei ole asi ikka nii hirmus ka – väikese niiskuse (hommikukaste, telgikondensi, higi jne) kannatab vähegi korralikum sulekas paar päeva ikka välja. Sulekottide pealismaterjal on siiski selline, mis iga pisikest niiskust läbi ei lase. Suure niiskuse (vihm, udu, lumesulavesi jne) ees on sulekad siiski kahjuks võimetud, vettpidavateks neid muuta ei saa – eks proovi ise kilekotis magada. Ei ole just väga mõnus, seetõttu peabki magamiskoti pealismaterjal olema vähemalt mingil määral hingav. Aga hingav materjal pole kunagi veekindel.

Sünteetilistes kottides on täidiseks mingisugune sünteetiline kiud. Tänapäeval on selleks igasugused polarguardid, spirafilid jne aga tegu on ikkagi põhimõtteliselt polüesterkiuga.
Sünteetiline täidis on raskem ning ka vähem kompresseeritav kui sulg, seetõttu näiteks talvised sünteetilised kotid kaaluvad harilikult üle kahe kilo ning on mõõtmetelt päris jurakad. Sünteetiline täidis ei ole ka nii vastupidav kui sulg – kui kotti igapäevaselt kokku-lahti pakkida siis ega see üle paari aasta vastu ei pea – täidises tekivad tühemikud ja külm tuleb läbi.
Samas ei karda sünteetilised kotid vett. Niiskus ei tee sünteetilisele kotile midagi ning isegi läbimärjana võib mõni sünteetiline kott hoida sooja pea sama hästi kui kuivana. Märjas kotis magamine on aga anyway üsna masendav kogemus, nii et seda ei tasu tingimata proovima joosta ;)
Sünteetiline kott kuivab ka üpris kiiresti nii et kui juhtub et öösel sai kott korralikult läbi higistatud või jäi vihma kätte või ajasite joogipudeli kotile ümber (ärge hoidke joogivett telgis sees!) siis poole tunniga on kott kuiv. Samuti võib sünteetilist kotti pesta üsna oma suva järgi, täidis seeläbi ei kannata (küll võib kannatada kattematerjal, järgige pesemisel ikka tootja juhiseid) Sünteetilised kotid on ka odavamad.
Seega Eesti sügis-ja talvematkadeks peaks muretsema kindlasti sünteetilise sisuga koti. See on küll suurem ja raskem aga ma arvan, et selle lisapoolkilo võib une ja tervise nimel ära kannatada. Suvel või muul kuivemal/soojemal ajal võiks küll vabalt sulgtäidisega kott olla – need on väiksemad mõnusamad ja kergemad. Ja suvel kuivab välja riputatud sulekott päevaga ära mida sügisel ja talvel lootagi ei tasu. Aga mägedesse või polaaraladele (kus on küll külm aga ka väga kuiv) – sulekott on loomulikult parim kui mitte ainuvõimalik lahendus.

Magamiskoti välismaterjal (mis katab siis täidis nii seest- kui väljaspool kotti) peaks olema mingisugune sünteetiline vetthülgav ja hingav materjal. Miks väljastpoolt koti veepidavus vajalik on peaks olema iseenesestmõistetav. Seestpoolt on lugu tiba keerukam – sisekiht peab hingama ja vett imama, et kondens ja higi magamiskotti ei jääks ja küljealune kuiv oleks, seega peab ka täidis olema hingav ja väliskiht samamoodi (sulg on väga hingav materjal, sünteetilises kotis võib mõnikord märg hakata). Hea pole samas ka puuvillase sisemusega kott – puuvill imab endasse väga hästi niiskust ja välja enam ei lase ning muutub seeläbi külmaks ja raskeks.

Suurus, kaal ja muud omadused
Tähtsad omadused magamiskotil on ka selle suurus ja kaal. Põhimõte on lihtne – mida kergem ja väiksemaks kokku pakitav kott samade temperatuurinäitajate juures, seda parem. Ja ka seda kallim loomulikult. Seljakotiruum on hinnaline ning on ikka väga tore kui saab lisaks magamiskotile metsa veel midagi kaasa võtta. Tuleb täitsa ette, et ekstra 100 g või 5 cm3 tähendab lausa tuhandet krooni rohkem. Kas see ka seda väärt on jäägu kasutaja enda otsustada.

Muidugi on magamiskottidel veel omadusi, millele tähelepanu pöörata – millised on õmblused, kuidas on välditud täidise paigalt nihkumist ja kotist välja lekkimist (tavaliselt on magamiskotid kambrikesteks jaotatud, et täidis ühte otsa ei libiseks ja õmblused üle sulatatud, et täitematerjal õmbluse aukude kaudu välja ei tuleks) Neid detailikesi on veel aga niivõrd tehnilised üksikasjad jäägu juba tootja selgitada.

Hea on kui magamiskotti saab teise kotiga ühendada – kahekesi koos ühes kotis magades on kindlasti soojem kui üksinda ühes kotis. Ühendada saab omavahel ükskõik milliseid üksteisele vähegi sarnaseid kotte mis on vastupidise lukuga – kui kotid panna üksteise kõrvale maha, siis nende lukud jäävad kohakuti. Sama tootja kotte saab kindlasti omavahel ühendada aga suhteliselt tõenäoliselt ka erinevate tootjate omasid, mille lukud on enam-vähem ühepikkused.

Kui rahakott ei kannata ühte korralikku talvist kotti on olemas üks üpris lihtne ning odav säästuvariant – panna mitu soojema ilma kotti üksteise sisse. Näiteks kui suvise koti peale tõmmata üks sügisene saab juba päris pädeva talvise koti. Või kui nõrgema talvise koti sisse panna üks suvine kott siis saab magada juba ka päris käreda pakasega.

Oluline on ka see mida magamiskoti alla panna. Päris palja maa peal magamiskotis magada ei tasu – esiteks saab kott niiskust ning teiseks hakkab külm – keharaskus surub täidismaterjali maapinna vastu õhukeseks ning see ei hoia enam hästi sooja ning maapind on harilikult jahe ja seetõttu keha jahtub.
Hea on mingisugune soojuspeegeldiga (alumineeritud) magamismatt. Tavalised vahtplastist või isetäituvad ei sobi väga hästi kuna soojapeegeldi puudumise tõttu juhivad need soojust päris hästi ja kehasoojus kipub ikka maapinda kaduma.

Väga tark tegu on ka magamiskoti sisemise krae ja kapuutsi nöörid pingule tõmmata – soojakadude vältimiseks ongi need mõeldudki ja rumal oleks neid kasutamata jätta. Lisaks võiks külmas magades ööseks soojad sokid jalga tõmmata ning mütsi pähe panna. Pea kaudu kaotab inimene kõige rohkem soojust.

Et magamiskott kaua kestaks ning hästi teeniks, tuleb selle eest ka veidi hoolt kanda. Magamiskotti ei tasu kodus hoida kompressioonkotti kokkupakituna, kuna niimoodi väheneb ajapikku täidismaterjali kohevus ja seega ka soojapidavus. Kotti võiks hoida näiteks lahtiselt riidekapis või siis pakituna suurde kotti.
Pärast igat kasutuskorda võiks kotti tuulutada ning kuivatada – inimese keha eritab paratamatult niiskust. Kotti võiks ka pärast kasutamist raputada ja sopsutada kuna keharaskus surub täidise kokku ja soojapidavuse taastamiseks tuleb see jällegi ühtlaselt kohevaks saada..
Et magamiskott kiiresti ei määrduks võiks kotti muretseda siselina – puuvillase või fliisist kotikujulise lina, mis on väike ja kerge ning ei maksa ka eriti midagi kuid mis imab higi ja muud värgid endasse ning ei lase magamiskotil niiskuda ega määrduda. Sulgmagamiskottidega on siselina kasutamine tihti lausa hädavajalik. Siselina on ka lihtne pesta. Samuti tõstab siselina kasutamine koti soojapidavust kuni paari kraadi võrra.

Magamiskoti kasutamisest täpsemalt saad lugeda siit

Niisiis, pärast seda pikka juttu võis asuda siis magamiskoti muretsemise juurde. Kogu selle info põhjal ei tohiks valiku tegemine olla kuigi keerukas.
Aga. Eesti turg on kahjuks üsnagi väike ning heade kottide leidmine pole liiga lihtne. Suveks ja sügiseks saab kindlasti siit koti ka mõistliku hinna eest (kuna suurem osa „normaalseid“ inimesi kasutavad magamiskotte ikkagi suvel, seega on ka turgu) aga talviste kottidega on keerukam. Neid on siin väike valik, nende tehnilised näitajad pole just väga kiita ja need on üsna kallid.
Aga alti on soovi korral võimalik magamiskotte ka välismaalt tellida. Tuleb tihti odavamgi.
Üks veel selline lehekülg kus on toodud ära pea kõik maailma suuremad matkavarustuse tootjad.

www.worldclimb.com/equipment_index/sleeping_bags.php

Edu otsimisel ja head und!

Advertisements
3 kommentaari

3 thoughts on “Magamiskottidest üldiselt

  1. Iwan

    holy crap, see on päris põhjalik

  2. Heigo

    Väga hea ülevaade ja kajastab täpselt vajalikku infot. Suured tänud nähtud vaeva eest! Muidugi ootaksin veel tootjate eelistusi, sest mulle tundub, et see ei olegi nii väga mahukas teema. Ega hind ja pakkumine pole reeglina määravad, vaid teadmine, mida saab usaldada (näitajad, mugavused). Eks otsja ise teab oma rahakoti suurust, kuid teadmised-kogemused on üle kõige. Aga igal juhul väga hea ülevaade.

  3. Pingback: Matkavarustuse komplekteerimine | Travel Blog

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.