Teekonna planeerimine ja kaardid

Pikema matka planeerimiseks on hädavajalikud täpsed kaardid, see on ilmselge. Kahjuks on täpsed Eesti kaardid hirmkallid (Eesti tsiviilkasutuseks mõeldud baaskaardi leht mõõtkavas 1:50 000 maksab üle 100 krooni) ning sageli on vaja mitut lehte kuna jube tihti asub huvipakkuv piirkond kaardil vaid poolenisti. Lisaks on need kaardid tihtipeale aegunud, Regio või Eomapi maanteede kaardid näitavad aga vaid suuremaid teid ning maastikul orienteerumiseks ka väga hästi ei sobi (pole maastiku reljeefi, väiksemaid teid, metsasihte jne.) Mõnede piirkondade (rahvusparkide, looduskaitsealade jne) kohta on olemas muidugi ka detailsed erikaardid aga ka need maksavad ning alati ei satu ju rahvusparki. Lisaks kõigele muule on paberkaardilt tülikas täpset teepikkust mõõta (vaja läheb sirklit või niiti, joonlauda jne)

Eesti baaskaarti annab välja ning uuendab Maa-amet (, mis tegeleb loomulikult ka kõige muu maa ning kinnistutega seonduvaga) ning tegelikult on Eesti baaskaardid, reljeefikaardid, ortofotod jmt tasuta Maa-ameti kaardiserverist saadaval. Aadress on http://www.maaamet.ee/

Maa-ameti geoportaal on olnud siiamaani vähemalt mulle üsna asendamatu abimees matkade planeerimisel, marsruutide kavandamisel, maastikuga tutvumisel, koordinaatide leidmisel GPS-i jaoks ja distantside mõõtmisel. Eriti äge on see, et teepikkuseid saab mõõta 1m täpsusega ükskõik kui kõveratel teedel ja ka niisama maastikul ning seda üsna kerge vaevaga. Mõõtkava saab varieerida vahemikus 1:2 250 000 kuni 1:750

Probleemiks on muidugi see, et digitaalseid kaarte on üsna keerukas metsa kaasa tarida :). Kaart tuleb arvutisse salvestada, suure mõõtkava ja mitte väga suure ekraani korral erinevad kaardilehed omavahel kokku kleepida ja siis välja printida. Selles mõttes on metsa kaasa võtmiseks paberkaardid muidugi paremad (kui hind välja arvata ;))

Aga järgnevalt väike Maa-ameti kaardiserveri kasutusjuhend (neile kes pole selle ega muude geoinformaatika rakendustega varem kokku puutunud)

Kaardiserveri aadress: http://geoportaal.maaamet.ee/

Esmalt kuvatakse Eesti hübriidkaart (orto- ja baaskaart üheskoos) maainfo rakendusega.
Vasakul ülanurgas on võimalik valida erinevate kaarditüüpide vahel – hübriid, ortofoto (aero- ja sateliidifotod, millelt on kõrvaldatud maapinnast ja fotoläätsest tingitud muutused; täpsem ning detailsem kui Google Earthi kaart), kaart (peaasjalikult teede, radade ja maastiku üldkaart), baaskaart (kaart topograafiliste tingmärkidega, nähtav alates mõõtkavast 1:10 000) ning maastiku reljeefi kaart (pseudo-3D kaart samakõrgusjoontega).

Kaarti saab lihtalt hiire rulliga sisse-välja zuumida.

Parempoolses servas asub paneel, millel on kaardi thumbnail, kust saab valida kaardirakendust (uurige see menüü läbi, täiesti põnevaid asju võib leida ntx. merekaarte, ajaloolisi kaarte 30. aastatest,  nõukogude ajast jne.) Matkamarsruudi koostamiseks ja niisama kaardi uurimiseks on siiski parim maainfo teenus. Samuti saab sellelt paneelilt seada kaardile soovitud mõõtkava või ulatuse.

Kuna nimetatud paneel võtab palju ruumi, mistõttu võib kaarti olla ebamugav vaadata, siis võib pärast sobivate valikute tegemist selle kinni nihutada vajutades selle servas olevale mustale noolekesele.

Kaardi paremas ülanurgas on kursori asukoha koordinaadid kaardil. Väga täpsed, Maa-ameti kaart on täpseim, mis Eestis saadaval on.

Ülaservas oleva tööriistariba vasakpoolseim nupp avab tulba, millel on kaardi legend ja kaardikihtide valik. Kuna maainfo teenus sisaldab endas ka katastrikaarti ja muid pudinad, mida matkal vaja ei lähe (ilmuvad alates mõõtkavast 1:50 000) siis võib katastrikaardi ja lähteülesanded julgelt välja lülitada. Seda tulpa pole ka eriti tarvis, võib julgelt sulgeda kui vajalikud muutused tehtud.

Väga tore vahend on vahemaade mõõtmine – tööriistaribal see joonlauataolise vidina pildiga nupuke- sellega saad kaardile märkida teekonna punkthaaval, ladudes neid punktikesi niipalju ja mööda nii kõverat teed kui ise tahad; mõõdab koguteepikkust kui ka vahemaad kahe viimase punkti vahel. Kui miski läheb valesti, siis saab punkte maha kustutada ja teekonda ümber teha. Tüütu on ainult see, et kaardi nihutamiseks tuleb vahepeal vajutada sellele käe pildiga nupule, positiivne on muidugi see, et vahemaade mõõtmine ei kao vahepeal kuhugi ära, seda uuesti aktiveerides on kõik alles. Proovige, eksperimenteerige.

Veel saab näiteks kaardipilti arvutisse salvestada (ilmselgelt see kaameraga nupuke). Pilt salvestatakse PNG formaadis. Tüütu moment on jällegi see, et kui on soov salvestada suurt ning detailset kaarti (mis ühte ekraanipilti ära ei mahu) siis tuleb mitu kaardipilti omavahel mingi pilditöötlusprogrammiga kokku kleepida. Seda hõlbustab see, et kaardi servades olevad valged nooled nihutavad kaarti edasi täpselt poole ekraanitäie võrra. Nii et kahe kõrvutiasetseva kaardi liimimiseks üheks tuleb salvestada üks kaardipilt,seejärel kaks korda noolekesega soovitud suunas edasi nihutada, teha uus pilt ning seejärel arvutis need  üksteise kõrvale kokku liimida.

Loomulikult saab Maa-ametist tellida ka ükskõik mis mõõtkavas ja peaaegu ükskõik mis suuruses kaartida väljatrükke, see aga loomulikult maksab raha.

Jutt niigi juba pikk, ning ma olen üsna veendunud, et te kõik oskate vähemalt mingil määral lugeda ja arvutit kasutada nii, et rohkem ma siia manuaali ei kirjuta, eksperimenteerige, saate tõenäoliselt ka ise hakkama.

Aga jah: http://geoportaal.maaamet.ee/