Uimane ja väsinud ma tänagi näin. Seetõttu kuhjuvad üksteise otsa hunnikuse üsna suvalised sõnad. Vahel on päevad palju selgemad, kuigi ka praegu paistab taevas ilus päikene. Sellistel päevadel suudan koti korralikult kokku pakkida. Tavaliselt kipub minema aga hoopis nii, et seljakott pakitakse 15 minutit enne väljasõitu ning sisse lendavad kõik suvalised asjad, mis veel eelmisest matkast mööda tuba laiali on. Siis tundub, nagu elaksin sigalas, kuigi tegelikult tean, et sead ei matka. Vähemalt mitte need tavalised sead. Rohkem ma praegu ei ütle.
Matkapositsioon: sarilaikija.
Vingeim matkavarustus: jalad ja “like”-nupp.
Elumoto: elu on matk ja sihtkoht on ka matk.
Mulle meeldib: muusika, valgus ja värvid. Ning pimedus.
Mulle ei meeldi: rumalus.
Mina käin matkal, sest: metsas ei pea normaalne olema.
Sa näed välja nagu pohmellis Chuck Norris!
Muide, ka peale metsa on väga palju kohti, kus ei pea normaalne olema, nt meie pealinnas kohad: Levikas, Protest, Rock Cafe, Tops, Kalamaaha jms.
“Chuck Norris? Never heard of her.”
-Danny Trejo