Minu töövaldkond on väga lai – ma oskan palju asju! Ratsaspordi värgis olen veits pädev, siis ma veel pildistan ja joonistan ja kirjutan ja disainin. Raha on mul vähe, aga enamasti ma olen õnnelik, kuna ma tegelen sellega, millega meeldib. Nüüd tuleb ainult välja mõelda, kuidas meeldivad asjad kasulikuks pöörata.
Olen veits kunstiinimene. Mis vaja, saab tehtud. Kui hästi, see on juba maitse küsimus.
Mulle meeldivad ilusad ja inspireerivad inimesed, spontaansed ideed, absurdihuumor, head söögid (sealhulgas täiesti eriliselt tõstaksin esile meie matkasööke), tants, lumi, hetkes elamine, pildistamine, loodus ja Eesti.. oh kurat, kui palju asju mulle tegelikult meeldib.
Zombidega liitumist ma seletada ei oska. See kõik lihtsalt juhtus. Pikaajalised tutvused ja soojad suhted inimestega viisid mu lõpuks 2009.a. juunis Pakrile. Olen tegelikult füüsiliselt nõrk ja käia üldse ei jaksa. Aga ometi on matkamine üks parimaid tegevusi, mida tean.
Matkapositsioon: Naissaarel keegi ütles, et ma olen joodik. Aga see ei ole tõsi!
Vingeim varustus: roosa nõudekomplekt! Ja igasugused matkasokid.
Elumoto: Elu pole need päevad, mis mööda läevad, vaid need, mis meelde jäävad
Zombitrippers 
pildivalik on päris hea. “Külli. Külgvaade”
väga peen pats, nagu prantslased ütlevad:)