Kaitseväe keskpolügoon ja Põhja-Kõrvemaa

Mõnda aega on nüüd möödas eelnevast emotsionaalsest hüüatusest kaitseväe keskpolügooni laienemise kohta, asjad on nüüdseks üsna palju selgininud ning veidi ka maha rahunenud. Annan teile lugemiseks oktoobrikuu “Metsamehes” ilmunud artikli asjade seisust Põhja-Kõrvemaal ja Soodla veehoidla ümbruses.

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa

Refereeritud ajakirjast „Metsamees“, oktoober 2015. Tekst: Kristiina Hanga

Vabariigi valitsus kinnitas augusti lõpus keskpolügoonile ohuala, mis hakkab olema neil päevil, mil polügoonil toimuvad suuremat sorti õppused, tavainimesele suletud.

Põhja-Kõrvemaal käima harjunud inimeste jaoks tähendab see, et 90 päeval aastast ei saa teatud piirkonnas, sealjuures näiteks Jussi ja Paukjärve loodusrajal liikuda. Ohuala asetseb polügoonist eelkõige lääne ja ida suunas ning haarab tüki ka RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateest, mistõttu on plaanis maha märkida alternatiivne rada, et matkalised ei peaks oma rännakul toppama jääma.

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna- ja planeerimisnõuniku Heddy Klaseni andmetel polügoonist välja jäävatel ohualadel sõjalist väljaõpet läbi viima ei hakata – nn. lahingutegevus käib endiselt praegusel polügoonil. Ohuala on tarvis, et tagada õppuste turvalisus, sest teoreetiliselt võib laskemoon väljapoole polügooni piire sattuda.

„Ohuala ei lähe RMK puhkealana kasutusest välja ning me üritame jätkuvalt pakkuda võimalikult head looduses liikumise võimalust,“ ütleb RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo. Ala sulgemisest, mis matkajate liikumist takistavad, on aegsasti plaanis teada anda ka loodusegakoos.ee leheküljel.

Lahinglaskmised liikumise pealt

Ohuala on tarvis, et arendada kaitseväe soomusmanööverdamisvõimet – tuleva, 2016. aasta lõpust on Hollandist Eestisse saabumas 44 jalaväe soomusmasinat CV9035. Kaitsevägi sooviks Klaseni ütlust mööda ideaalsete väljaõppetingimuste loomiseks veelgi suuremaid alasid – laiendatud ohuala on optimaalne miinimum, et tugevdatud soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmisi teha. Optimaalse lahenduseni jõudmisel on sõjalise väljaõppe arvelt tehtud hulganisti kompromisse, näiteks jäeti ohualadest välja Kõrvemaa suusarajad.

„Soomukitest pole kasu, kui võimas ja kallis varustus seisab kusagil laos, vaid sellega peab saama harjutada,“ selgitab Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna major Arti Levandi, miks keskpolügoon kaitseväele kitsaks jääb. Samuti on tema sõnul piisavate võimalustega harjutusalade olemasolu vajalik liitlasüksuste kohaloleku tagamiseks, siia harjutama tulevate üksuste eesmärgiks on korralik väljaõpe. Praegustes oludes, mil relvade ohuala jääb polügooni piiresse, saaks tulistada vaid seisvast soomukist, korraga kuni kolmest masinast. „Ohuala laiendamine võimaldab kaheteistkümnel soomukil korraga liikumise pealt lahinglaskmisi teha, kasutades erinevaid sihtmärke,“ täpsustab Heddy Klasen.

Lisaks ohualale moodustas valitsus tänavu suvel ka Soodla harjutusvälja – kui keskpolügoon on suuremate lahinglaskmiste ajal kinni, saavad ülejäänud üksused seal harjutada. Alasid valides analüüsis kaitsevägi Arti Levandi sõnul kogu Eesti territooriumi. „Ainus koht, kuhu on võimalik luua selline harjutusala, mis mahutaks uute ja võimsamate relvade ohuala on endise Nõukogude Liidu polügooni territoorium,“ kinnitab ta. Aastatel 1957-1992 kuulus keskpolügoon Aegviidu polügooni koosseisu, Soodla veehoidla lõunakallas oli aga kasutusel tankodroomina.

90 päeva oktoobri ja juuni vahel

Arti Levandi ütlust mööda plaanib kaitsevägi ohuala sulgemistega väljaõpet korraldada aegadel, mil see kohalikke elanikke ja looduses liikujaid võimalikult vähe häiriks. „Väldime tegevusi nädalavahetustel ning suviste puhkuste perioodil,“ täpsustab ta. „90-päevane sulgemisaeg jaotuks eelkõige oktoobri ja juuni vahelisele ajale. Proovime luua harjutusalade kasutamisse rutiinsed graafikud, et kohalikud elanikud teaksid sellega arvestada.“ Levandi rõhutab, et planeeritud laiendusega ei kaasne suuremahulist ja pikaajalist maa-alade sulgemist. „Ohualad suletakse ainult konkreetsete laskmiste ajaks ja seda võidakse vastavalt harjutustele ja kasutatavale relvastusele teha ka tsoonidena, nii et korraga ei pea sulgema kogu ohuala.“

Ka praegu ei ole keskpolügoon tavainimesele täiseti suletud territoorium – kui harjutusi ei ole käimas, võib sealt näiteks läbi sõita või seenele-marjule minna. Kogu polügoon või osa sellest on tavainimestele liikumiseks suletud ainult õppuste ajal.

Tähistatud ja valvatud

Kogemata kombel ohtlikule alale sattuda ei ole praktiliselt võimalik, sest polügooni piir on tähistatud postide, tõkkepuude ning infotahvlitega. Levandi ütleb, et samamoodi saavad tähistatud ka Soodla harjutusväli ja keskpolügooni ohuala. Õppuste ajal heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud ning vajadusel piiratakse sissepääs harjutusväljale. Selleks suletakse kaitseväe harjutusalade arendus- ja järelvalveohvitseri Heigo Lehe sõnul käidavates kohtades tee tõkepuuga ning paigutatakse mehitatud valve. Sissesõiduteede kollast värvi infotahvlitel on kirjas, mis harjutusväljal toimub ning ka vastutava isiku telefoninumber.

„Piirkonna inimesi teavitatakse väljaõppe läbiviimisest võimalikult aegsasti infotahvlite kaugu, ka erinevates meediakanalites ning veebilehtedel,“ kirjeldab Levandi kuidas harjutusväljadel toimuvast avalikkusele teada antakse. Kaitseväe kõikide harjutusalade kasutusinfot saab vaadata ka aadressil harjutusvali.mil.ee. Lisaks on kaitseväel plaanis ka mobiiltelefonipõhiseid teavitussüsteeme.

Planeeringud ja ehitusprojektid

Kohalikke elanikke puudutab harjutusvälja rajamine ja ohuala laiendamine eelkõige seeläbi, et nende elu muutub rahutumaks – laskmised ning liiklusmüra on paratamatult ümbruskonnas kosta. Paar talu jääb Soodla harjutusala piirilt 500 meetri kaugusele, kahe kilomeetri raadiuses elab 400 inimest. Keskpolügooni ohualasse jääb kaks püsielanikega kinnistut, millest üks on Leppoja turismitalu.

Heddy Klaseni ütlust mööda on nii harjutusväljal kui ka ohualal eramaid, mis pole elamumaad. „Kui Soodla harjutusväljade puhul peab kaitseministeerium eelkõige läbirääkimisi maade ostmiseks vastavalt turuhinnale, siis ohualadesse jäävatel aladel on võimaluseks kasutusõiguse seadmine 90 päevaks aastas,“ ütleb Klasen. Teisisõnu tähendab see, et neil päevil, mil ohuala on suletud, omanik oma valdustes viibida ei või.

Soodla harjutusväljale ei ole nõuniku kinnitusel kavas rajada püsivaid hooneid või muid rajatisi, eelkõige on plaanis sinna püstitada sihtmärgid laskmiste jaoks ning kohendada või rajada uusi pinnasteid manööverharjutuste tarbeks. Uusi manööverkoridore ja sihtmärgialasid on ette näha ka keskpolügoonile. „Selleks tehakse kas planeeringud või ehitusprojektid ja hinnatakse kavandatud tegevuste koosmõju,“ ütleb Kasen.

Soodla arendamiseks algatatakse esimene riigi eriplaneering – see on planeeringuliik, millega alates selle aasta juulist otsustatakse riiklikes või isegi rahvusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle. Õppuste tarvis esialgses valmisolekus peab Soodla olema 2017. aasta alguseks, mil esimesed lahingmasinad on Eestisse jõudnud.

• Soodla harjutusväli asub Harjumaal, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on unbes 5865 hektarit.
• Keskpolügooni ohuala hõlmab metsaalasid Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Läänes kattuvad laskmiste ohualad Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga ja idas Ohepalu looduskaitselaga. Polügooniga külgnevate ohualade pindala kokku on u 10 000 hektarit.
• Harjutusväljasid (valitsejaks on kaitseministeerium) majandab ning majandamist finantseerib RMK.
• Soodla harjutusväljale jääb Harjumaa metsaülema Andrus Kevvai andmetel u 1500 hektarit majandatavat riigimetsa.
• Keskpolügooni ohualas on u 500 hektarit majandatavat riigimetsa, sh. 90 hektarit Lääne-Virumaalt.

———-

Link artiklile (koos piltidega, lehekülg 15) on siin: http://issuu.com/metsamees/docs/metsamees_124_150lpi?e=15852386/30698156

Kaart uuest, alternatiivsest trassist, mida RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateel matkajad peavad kasutama, kui polügoon kinni on: